Suur Hiina müür: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja 88.196.177.229 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Kuriuss.
31. rida:
== Ajalugu ==
[[Pilt:The_Great_Wall-Badaling-2004f.jpg|thumb|Lõik Hiina müürist]]
Hiinas eksisteerinud väikeriigid hakkasid enda kaitseks kaitsemüüre ehitama juba [[9. sajand eKr|9]].–[[8. sajand eKr|8]]. sajandil eKr. Eraldiseisvaid müürilõike asuti omavahel ühendama pärast seda, kui [[Qini dünastia|Qini]] riigi (Qini dünastia valitses [[221 eKr|221]]–[[206 eKr|206]] eKr) valitseja Qin Shi Huangdi (tõlkes Esimene Keiser) oli aastaks 221 eKr kogu tollase Hiina enda võimu alla saanud ja asus riigipiire tugevdama. Müüri juurde paigutati hulk vägesid, mis võõrvägede sissetungi korral sisemaad [[signaaltuli|signaaltuledega]] hoiatasid ning olid esimeseks [[kaitseliin]]iks. Sel ajal ohustasid hiinlasi põhiliselt põhjast tulevad {{kas|[[hunnid]]}}.
 
Keiserliku [[sõjavägi|sõjaväe]] ülemjuhataja [[kindral]] [[Meng Tian]]i alluvuses töötas väidetavalt isegi mitu miljonit inimest, kellest paljud raske töö ja kehvade elamistingimuste tõttu surid. Müürirajajateks olid tavaliselt sõdurid, lihttöölistest ehitajad ja kuritegudes süüdi mõistetud vangid.
39. rida:
[[Hani dünastia]] keisrite poolt, kes valitsesid [[206 eKr]]–[[220]] pKr, täiustati teadaolevalt Suurt Hiina müüri tunduvalt, et lisaks riigikaitsefunktsioonile arendada [[kaubandus]]t ja muuta turvalisemaks kaubateed, sealhulgas ka [[Siiditee]]d.
 
Pärast seda on müüri korduvalt renoveeritud ja kaasajastatud. Ehitustööd jätkusid eriti suurejooneliselt pärast [[Mingi dünastia]] astumist Hiina troonile [[1368]]. aastal. Kartes [[Mongolite riik|mongolite]] ja teiste põhjas elavate hõimude järjekordset rünnakut, pikendati müüri 6700 kilomeetrini ning tugevdati vahitorne ja kindlusi. Lisaks varustati vahti pidavad sõdurid kahuritega. Toona koosnes müüri kaitsemeeskond hinnanguliselt miljonist sõjaväelasest.
[[Pilt:Greatwall_large.jpg|thumb|Suur Hiina müür [[1907]]. aastal.<br>Fotograaf Herbert Ponting.<br>Pildil näha olev müürilõik ehitati [[Mingi dünastia]] ajal ([[1368]]–[[1644]]).]]
 
63. rida:
Hiina müür täitis mitme tuhande aasta vältel oma ülesannet igati hästi. Siiski on selle üle tuliseid vaidlusi peetud, sest leidub ka neid, kes on vastupidisel arvamusel. Seda põhjendatakse seaduspärasusega – kui [[riik]] on tugev, pole tal vallutamatute [[kindlus]]te järele vajadust, sest naabrid ei julge talle kallale tungida; kui aga riik nõrgaks jääb, ei aita mitte mingisugused kindlused teda kaua püsti hoida.
 
Üksnes kahel korral õnnestus vallutajatel Hiinasse pikemaks ajaks tungida. Need olid mongolid, kes rajasid [[Yuani dünastia]] ([[1271]]–[[1368]]), ja mandÎud[[mandžud]], kes rajasid [[Qingi dünastia]] ([[1644]]–[[1912]]). Neilgi kordadel polnud põhjuseks mitte müüri, vaid võimul olnud valitsuse nõrkus. Mongolid ja mandÎudmandžud kasutasid ära seda, et sisevastuoludest ja [[mäss]]udest nõrgestatud Hiina ei suutnud enam korralikult piiri ehk müüri valvata.
 
== Suur Hiina müür kosmosest ==