Ahja jõgi: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
22. rida:
Ahja jõgi on Eesti üks maalilisimaid. Jõe ülemjooksul asub [[Tilleoru maastikukaitseala]] (1,9 km²), [[Tille veski]]st [[Möksi veski]]ni (3 km). Tille veski asub pisut ülesvoolu Tartu-Võru vana maantee ehk praeguse Postitee <ref>[http://www.postitee.ee/ Postitee]</ref> maanteesillast. Jõgi on järskude nõlvadega ürgoru kallaste vahel soisel allikarikkal lammil ning moodustab käände ja silmuseid. Tilleorus on 4,5 km matkarada: liigirikas jõelamm, kaitsealune tammepuu, kopratamm, ürgmets, mitmeharuline ristimänd ja [[Merioone allikas]]. Allikas voolab välja punasest liivakiviseinast, mis ei ole vahetult jõe kaldal nagu allavoolu asuvad paljandid. Allika omapärane nimi tuleneb uskumusest, et rohke veevoolu põhjus on allika ühendus merega. <ref>"Põlvamaa jõed." koostaja M. Kala, tekst A. Erik, lk. 14; 2008</ref>
Keskjooksul asub [[Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala]] (10,4 km²), mis ulatub 18 km pikkuselt piki jõge [[Koorvere]]st kuni [[Valgesoo küla]] (Otteni) veskini ja on kaitse all juba alates 1957. aastast.
[[Pilt:Kivipalu mägi, osalt varisenud.JPG|pisi|
[[Ürgorg|Ürgorus]] [[Paljandumine|paljanduvad]] [[Valgemetsa]]s, [[Kiidjärve]]l ja [[Taevaskoja]]s järskude seintena 12–20 m kõrgused [[Devoni liivakivi|Devoni punase liivakivi]] kaljud (värvuselt valkjashallist lillakaspruunini, enamasti viirgudena), mida nimetatakse taevaskodadeks, paedeks või kaljudeks ([[Võhandu]] jõel nimetatakse liivakivipaljandeid ka müürideks ning seal on nad ühtlaselt 'liivakarva').Tuntumad on [[Suur Taevaskoda]] (24 m) ja [[Väike Taevaskoda]] (10 m). Tegelikult on mitmed paed Väiksest Taevaskojast kõrgemad: [[Kivipalu mägi]] (16 m), [[Oosemägi]] (15 m), [[Sõnajala mägi]] (14 m), [[Laaritsamägi]] (13 m).<ref>"Põlvamaa jõed." koostaja M. Kala, tekst A. Erik, lk. 20; 2008</ref>
[[Pilt:Saesaare paisjärv-Ahja jõe liivakivi paljand.JPG|pisi|left|Liivakivipaljand Saesaare paisjärve ääres.]]
[[Saesaare veehoidla]]l asuv [[Saesaare hüdroelektrijaam]] ehitati 1950–1952. See töötas 1972. aastani ja renoveeriti 1991. ja 2012. aastal. Saesaare paisu osas algatati 2013 keskkonnauuringud, et selgitada, kas rajada kaladele pääs tammist mööda või taastada kunagine kärestik.<ref>[http://www.kalastusinfo.ee/sisu/posts/taevaskoja-elektrijaama-omanik-laheb-projektiga-edasi-784.php Taevaskoja elektrijaama omanik läheb projektiga edasi.]</ref><ref>[http://estonianmanorhouses.blogspot.com/2012/04/saesaare-veehoidla-ja-taevaskoda.html Saesaare veehoidla ja Taevaskoda piltides. Mõisablogi. (vaadatud 19.12.2014]</ref><ref>[http://www.keskkonnaamet.ee/public/bannerid/24_sept_KOIT.pdf Kalapääsude ehitamisel on mitu varianti. R. Sihver. Koit, 24.09.2013 (vaadatud 19.12.2014)] </ref> ▼
[[Pilt:Kassimäe paljand.jpg|pisi|Kassimäe paljand: Saesaare paisu tõttu vee all olev osa oli nähtav 2015. a. sügisel, kui veehoidla tase oli u. poolteist meetrit alla lastud. <small>''Foto L. Pihlak''</small>]][[Saesaare veehoidla]]l asuv [[Saesaare hüdroelektrijaam]] ehitati 1950–1952. See töötas 1972. aastani ja renoveeriti 1991. ja 2012. aastal. Tammi betoonosa remonditi 2015. sügisel.
▲
Paisust allavoolu asub [[Emaläte]], mille koopa võlv on mitu korda varisenud, 2013. aasta suvel peaaegu täielikult <ref>[http://tartu.postimees.ee/1284104/maalihe-mattis-taevaskojas-iidse-emalatte Maalihe mattis Taevaskojas iidse Emalätte, Tartu Postimees (vaadatud 18.12.2014)]</ref>, kuid allika veed on taas endale teed vabastanud. Endist võlvi taastada ei ole võimalik. Emalätte juures on Väike Taevaskoda ja [[Neitsikoobas]], pisut kaugemal Suur Taevaskoda. Piirkond pakub huvi ka 1969. aastal valminud kultusfilmi "[[Viimne reliikvia]]" võttekohtade külastajatele.
| |||