1832. aasta Venemaa evangeelse luterliku kiriku seadus: erinevus redaktsioonide vahel

28. detsembril 1832 kinnitas tsaar [[Nikolai I]] Venemaa evangeelse luterliku kiriku seaduse koos selle juurde kuuluvate vaimulikkonnale ja kirikuasutustele suunatud instruktsioonidega, millega kõik varasemad luterlikku kirikukorraldust reguleerinud seadused ja korraldused kuulutati kehtetuks. Praostkondade pastorid valisid endi keskelt kaks kandidaati, kellest ühe kinnitas [[Venemaa Keisririigi Siseministeerium]] kohaliku [[konsistoorium]]i ettepanekul praostiks. Praost allus otseselt kubermangu [[ülemsuperintendent|ülemsuperintendendile]]. Ametissemääratud praosti kohustuseks oli edastada praostkonna pastoritele kõrgemalt tulnud ettekirjutusi, koguda pastorite aruandeid, külastada vähemalt kord aastas praostkonna kirikuid ja saata igal aastal ülemsuperintendendile enda ja pastorite [[teenistuskiri|teenistuskirjad]]. Kirikuseaduse kohaselt oli nii Eesti- kui ka Liivimaa jaotatud kaheksasse praostkonda.

 

[[Kategooria:Religioon]]

[[Kategooria:Seadused]]