Redaktsioon: 10. oktoober 2015, kell 10:35 redigeeri NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 131 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 10. oktoober 2015, kell 13:48 redigeeri eemalda NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 131 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:Szapolyai János fametszet.jpg\|pisi\|János I Zápolya]] '''János I Zápolya''' ehk '''János I Szapolyai''' ([[1487]] – [[22. juuli]] [[1540]]) oli [[Ungari kuningriik\|Ungari]] [[Ungari kuningas\|rivaalkuningas]] [[1526]]–[[1540]] ning samal ajal ka [[~~Türgi~~Osmanite riik\|Osmanite riigi]] vasallriigi [[~~Transilvaania~~Ida-Ungari ~~vürstkond (1570–1711)~~kuningriik\|~~Transilvaania~~Ida-Ungari ~~vürstkonna~~kuningriigi]] esimene ~~[[Transilvaania vürst\|vürst]]~~valitseja. Aastal 1526 said Ungari väed [[Osmanite riik\|Osmanitelt]] [[Mohácsi lahing]]us lüüa ja [[Ungari kuningas\|Ungari]] ja [[Böömimaa kuningas\|Böömimaa kuninga]] (1516–1526) [[Lajos II]] uppus taandumisel. [[Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)\|Austria Ferdinand]], [[Saksa-Rooma keiser]] [[Karl V]] noorem vend, nõudis Ungari ja Böömimaa kuninga krooni selle õigusega, et oli abielus [[Anna (Böömimaa ja Ungari)\|Lajosi õe Annaga]] ja Lajos oli olnud abielus [[Austria Maria\|Maria von Habsburg]]iga. János laskis end pärast kuningas [[Lajos II]] surma kuningaks kuulutada, lootes, et aadlike enamik eelistab [[Habsburgid]]e dünastiale tema tõusmist troonile. Et aga Habsburgidel oli troonile legitiimne õigus, siis ei toetanud Jánost kuigi paljud ungarlased (pealegi lootis János kuningaks saada Ungari vihavaenlaste türklaste abiga). Lõpuks pidigi János leppima sellega, et ta valitses ainult türklaste poolt vallutatud Ungaris (hõlmas umbes 2/3 riigist), Lääne-Ungaris valitses aga ametliku tiitliga kuningas [[Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)\|Ferdinand von Habsburg]]. Kui János suri, jagasid türklased tema valdused kaheks: enamik Ungarist liideti otseselt Türgi impeeriumi koosseisu, [[Transilvaania vürstkond]] aga anti tema pojale [[János II Zápolya]]le. Kuid enamus Ungari aadlist oli Habsburgist [[Austria ertshertsog]] (1521–1564) [[Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)\|Ferdinandi]] vastu. Nad toetasid János Zápolyat, endist [[Transilvaania vojevood]]i, rikkaimat maaomanikku riigis. Ungari Riigipäev kuulutas ta kuningas János I-ks. János pidi leppima sellega, et ta valitses ainult türklaste poolt vallutatud [[Ida-Ungari kuningriik\|Ida-Ungaris]] (hõlmas umbes 2/3 riigist). [[Pilt:Eastern-hungarian-kingdom1550.JPG\|pisi\|left\|250px\|Ida-Ungari kuningriik 1550. aasta paiku]] Lääne-Ungaris valitses aga ametliku [[Ungari kuningas\|Ungari kuninga]] tiitliga kuningas [[Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)\|Ferdinand von Habsburg]]. Vastukaaluks Habsburgide mõjule moodustas János I aastal 1528 liidu Osmanite sultani [[Suleiman I]]-ga ja vandus aastal 1529 sultanile isegi truudust. [[File:JÁSZAY(1846) p1.110 Szapolyai János.jpg\|pisi\|]] János I kontrollis [[Transilvaania]]t ja Ungari tasandiku idaosa; Saksa-Rooma keiser Ferdinand valitses [[Horvaatia kuningriik (Habsburgide)\|Horvaatia]]t, tasandiku lääneosa ja [[Slovakkia]]t. Aastal 1538 sõlmisid pooled [[Váradi rahu]], mis tegi selle jaotuse ametlikuks, ja tegi ka Ferdinandi lastetu János I pärijaks. Kui János suri, jagasid türklased tema valdused kaheks: enamik Ungarist liideti otseselt [[Osmanite riik\|Osmanite impeeriumi]] koosseisu, alad millest 1570 aastal moodustus [[Transilvaania vürstkond (1570–1711)\|Transilvaania vürstkond]] aga anti tema [[1540]]. aastal sündinud pojale [[János II Zápolya]]le. {{algus}} {{eelnev-järgnev\|eelnev=-\|nimi=[[Ida-Ungari kuningriik\|Ida-Ungari kuningriigi]] valitseja\|aeg=[[1529]]–[[1540]]\|järgnev=[[János II Zápolya]]}} {{lõpp}} ==Vaata ka== [[Ungari ajalugu]] [[Ida-Ungari kuningriik]] (1529–1570), [[Transilvaania vürstkond (1570–1711)]] *[[Transilvaania valitsejate loend]] ==Välislingid== {{commonskat\|János Szapolyai}} [[Kategooria:Monarhid]]

János I Zápolya: erinevus redaktsioonide vahel