Babüloonia: erinevus redaktsioonide vahel

'''Babüloonia''' oli muistne kultuuripiirkond Kesk- ja Lõuna-[[Mesopotaamia]]s, tänapäeva [[Iraak|Iraagis]]. Sellele andis nime pealinn [[Babülon]].

Babülooniale pani aluse kuningas [[Hammurabi]] (valitses [[lühike kronoloogia|lühikese kronoloogia]] järgi umbes 1696-1654 eKr), kes ühendas kunagise [[Akkad]]i suurriigi alad. Ametliku keelena võeti kasutusele [[semiidi keeled|semiidi keelte]] hulka kuuluv [[akkadi keel]], usulises kasutuses püsis kõnekeelena väljasurnud [[sumeri keel]]. Akkadi ja sumeri traditsioonid mängisid Babüloonia kultuuris olulist rolli ning piirkond jäi oluliseks kultuurikeskuseks kogu [[Pronksiaeg|pronksiaja]] ja [[varane rauaaeg|varase rauaaja]] vältel, isegi võõrvõimu all.

==Ajalugu==

Kõige varasem teade Babüloni linna kohta pärineb [[Akkadi Sargon]]i aegselt savitahvlilt 23. sajandist eKr. Pärast viimase sumeri päritolu kuningavõimu, [[Uri III dünastia]] kokkuvarisemist [[Elam]]i rünnakute all ([[2002 eKr]] [[pikk kronoloogia|pika]], [[1940 eKr]] lühikese kronoloogia järgi) sattus enamik Mesopotaamiast [[amoriidid|amoriitide]] võimu alla, kes rajasid seal rea väikesi kuningriike. Amoriitide ajastu esimestel sajanditel olid võimsaimad linnriigid Isin ja [[Larsa]], ehkki [[Šamši-Adad I]] jõudis [[Assur]]i ja [[Mari (Mesopotaamia)|Mari]] ümber asuvate põhjaalade ühendamisele üsna lähedale. Üks amoriitide dünastiaist rajas Babüloni linnriigi, mis lõpuks võttis võimu teiste linnade üle ja rajas Vana-Babüloonia suurriigi.

 

===Vana-Babüloonia===

Kolmandal aastatuhandel eKr kujunes sumerite ja akkadlaste vahel tihe kultuuriline sümbioos, sealjuures üldlevinud kakskeelsus. Sumeri ja akkadi keele vastasmõju on ilmne kõigis valdkondades, alates ulatuslikest sõnalaenudest ning lõpetades süntaktiliste, morfoloogiliste ja fonoloogiliste mõjudega. Seepärast on 3. aastatuhande Mesopotaamiat nimetatud [[keeleline difusioon|keelelise difusiooni]] alaks (''Sprachbund'').

 

<!--===Kassiitide periood===

===Varajane rauaaeg===

===Uus-Babüloonia===

===Pärsia periood===

==Babüloonia kultuur==

====Religioon====

====Kunst ja arhitektuur====

====Matemaatika====

====Astronoomia====

====Kalender====

====Meditsiin====

====Juura====

====Kirjandus====-->