Suurgildi hoone on [[hilisgooti stiil]]is. Hoonel on kõrge [[viilkatus]], mida on ehitamisest saadik väga vähe muudetud. [[Fassaad]]il on kõige silmatorkavamaks asjaks [[portaal (arhitektuur)|portaal]] ning selles asuvad tammepuidust uksed, millel on suured pronksist [[koputi]]d, mis valmistati 1430. aasta kandisaastal. Neid peetakse keskaegse Tallinna [[pronksivalu]] parimateks näideteks.
Mõlemal koputil on peal kirjad,; parempoolsel koputil [[ladina keel|ladinakeelne]]: ''anno domini milessimo CCCCXXX O rex glorie xpe veni in pace'' ('Issanda aastal 1430. Oo, kuulsusrikas kuningas Kristus, tule rahus.'), vasakpoolsel [[alamsaksa keel|alamsaksakeelne]]: ''got d’ ghebenediet al dat hus is vnde noch komen sal'' ('Jumal õnnistagu kõiki, kes selles majas ja kes siia veel tulevad.'). Uksed on kaetud rosetikujuliste sepisnaeltega.
Hoonel olid algselt neljakandilised aknad, kuid 1890. aastatel muudeti need traditsioonilisteks teravkaarseteks gooti akendeks. Peafassaadil asetseb ka Tallinna väikese vapi kujutis: hõbedane rist punasel kilbil. See vapp on samuti kaühtlasi Suurgildi vapp ning seepärast on seda võimalik leida ka hoone teistes osades, nagu näiteks aktsiisikambri portaalil. Mõnel hoones leiduvaist vappidest on kirjas ka aastaarv [[1551]].
Gildimajal oli algselt kaks avarat saali. Suurem neist, kahelööviline suur gildisaal, mille ristvõlvlagi toetustoetub kolmele suurele piilarile, on säilinud väga väheste muudatustega. Väike gildisaal pole aga kahjuks oma originaalkujulalgsel kujul säilinud – ta on hilisemate juurdeehitustega tükeldatud mitmeks väiksemaks ruumiks. Algsele hooneleGildihoonele tehti juurdeehitusi 1413. aastal, mil Suurgild ostis endale naabermaja omanikult kahe maja vahelise ala. Sinna rajati õueväravad ja [[aktsiisikamber]]. Praegu asub aktsiisikambris Eesti Ajaloomuuseumi mündikogu väljapanek. Õue läbiv kangialuneKangialune viib mööda [[Börsi käik]]u välja [[Lai tänav (Tallinn)|Laiale tänavale]].
