Terminoloogia: erinevus redaktsioonide vahel

Eesti keeles on [[Uno Mereste]] terminile "terminoloogia" andnud neli tähendust (mõistet)<ref>Mereste, 2000: 57-6257–62</ref>. Mereste järgi tuleks põhimõttelise ja praktilise tähtsuse huvides eristada "terminoloogiat" '''ontoloogilises''' ja '''gnoseoloogilises''' mõttes<ref>Mereste, 2000: 57-6257–62</ref>. Ontoloogilises ehk esemelises tähenduses peab Mereste silmas mingil erialal või ka kõigil mis tahes erialal kokku tarvitatavate oskussõnade hulka<ref>Mereste, 2000: 57-6257–62</ref>. Gnoseoloogilises ehk tunnetuslikus mõttes peab Mereste silmas eeskätt õpetust oskussõnadest, nende tuletamisest, korraldamisest ja tarvitamisest<ref>Mereste, 2000: 59</ref>.

Lisaks sellele kaheks jaotamisele jagab Mereste "terminoloogia" kaheks eri mõisteks ka rakendusala ulatuse järgi<ref>Mereste, 2000: 59</ref>. Selle kohaselt määratleb ta "terminoloogiat" '''kitsamas mõttes''', s.o "hõlmab ainult oskussmõistetele vajalike keeleliste ekvivalentide andmise ''resp''. leidmise, kinnistamise jms"<ref>Mereste, 2000: 59</ref>. '''Laiemas mõttes''' aga "hõlmab ka nende tarvitamise stiililised ja muud momendid" ([[rektsioon]], sõnajärjestus, lubatavad [[sünonüüm]]id, lühendid, rangelt erialase sisuga lausete sõnastamine, lubatud [[elliptilisus]] jms)<ref>Mereste, 2000: 59</ref>.