Redaktsioon: 5. november 2014, kell 19:50 redigeeri Amherst99 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 33 385 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 1. oktoober 2015, kell 18:43 redigeeri eemalda Adeliine (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 126 042 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: [[~~File~~Pilt:South-eastern Europe c. 1210.jpg\|~~thumb~~pisi\|Edela-Euroopa ja Lähis-Ida cau [[1210]]. aastal]]▼ '''Neljas ristisõda''' oli [[ristisõda]], mis peeti [[1202]]–[[1204]]. ▲[[File:South-eastern Europe c. 1210.jpg\|thumb\|Edela-Euroopa ja Lähis-Ida ca [[1210]]. aastal]] Algselt oli see mõeldud [[Aijubiidide riik\|Aijubiidide riigi]] tuumiku [[Egiptus]]e vallutamiseks, kuid selle asemel vallutati [[õigeusk\|õigeusuliste kristlaste]] linn [[Konstantinoopol]], [[Bütsants]]i [[pealinn]]. ==Taust== Pärast [[Kolmas ristisõda\|~~Kolmanda~~kolmanda ristisõja]] läbikukkumist vaibus huvi uue [[moslem]]itevastase ristisõja vastu ~~vaibus~~. ▼ Neljas ristisõda oli viimane suur ristisõda, mida otseselt juhtis [[paavst]]. Hiljem pidid paavstid loovutama suure osa võimust [[Saksa-Rooma riik\|Saksa-Rooma riigi]] keisrile ja teistele ilmalikele valitsejatele. Hilisemaid ristisõdasid juhtisid konkreetsed monarhid. Juba ~~Neljaski~~neljaski ristisõda libises kiiresti paavsti kontrolli alt välja. ▼ ▲Pärast [[Kolmas ristisõda\|Kolmanda ristisõja]] läbikukkumist huvi uue [[moslem]]itevastase ristisõja vastu vaibus. Augustis [[1198]] kutsus paavst [[Innocentius III]] üles uuele ristisõjale, mida Euroopa valitsejad kippusid ignoreerima. Sakslased võitlesid parajasti paavstivõimu vastu; [[Inglismaa]] ja [[Prantsusmaa]] olid omavahel sõjajalal. Ent tänu [[Neuilly Fulk]]i jutlustamistegevusele organiseeris [[Thibaud III (Champagne)\|Champagne'i krahv Thibaud III]] [[Écry]]s [[1199]] peetud turniiril ristisõjaväe. Thibaud valitigi väejuhiks, kuid [[1200]] ta suri ning asendati [[Bonifazio (Montferrat)\|Montferrati krahvi Bonifazio]]ga. Bonifazio ja teised sõjakäigu juhid läkitasid saadikuid [[Venezia]]sse, [[Genova]]sse ja teistesse [[Itaalia]] linnriikidesse, et sõlmida leping ristisõdijate sõidutamiseks Egiptusesse. Üks saadikutest oli [[ajaloolane]] [[Geoffroi de Villehardouin]]. Genova polnud asjast huvitatud, kuid Venezia nõustus kohale sõidutama tervenisti 30 000 ristisõdijat. ▼ ▲Neljas ristisõda oli viimane suur ristisõda, mida otseselt juhtis [[paavst]]. Hiljem pidid paavstid loovutama suure osa võimust [[Saksa-Rooma riik\|Saksa-Rooma riigi]] keisrile ja teistele ilmalikele valitsejatele. Hilisemaid ristisõdasid juhtisid konkreetsed monarhid. Juba Neljaski ristisõda libises kiiresti paavsti kontrolli alt välja. ▲Augustis [[1198]] kutsus paavst [[Innocentius III]] üles uuele ristisõjale, mida Euroopa valitsejad kippusid ignoreerima. Sakslased võitlesid parajasti paavstivõimu vastu; [[Inglismaa]] ja [[Prantsusmaa]] olid omavahel sõjajalal. Ent tänu [[Neuilly Fulk]]i jutlustamistegevusele organiseeris [[Thibaud III (Champagne)\|Champagne'i krahv Thibaud III]] [[Écry]]s [[1199]] peetud turniiril ristisõjaväe. Thibaud valitigi väejuhiks, kuid [[1200]] ta suri ning asendati [[Bonifazio (Montferrat)\|Montferrati krahvi Bonifazio]]ga. Bonifazio ja teised sõjakäigu juhid läkitasid saadikuid [[Venezia]]sse, [[Genova]]sse ja teistesse [[Itaalia]] linnriikidesse, et sõlmida leping ristisõdijate sõidutamiseks Egiptusesse. Üks saadikutest oli [[ajaloolane]] [[Geoffroi de Villehardouin]]. Genova polnud asjast huvitatud, kuid Venezia nõustus kohale sõidutama tervenisti 30 000 ristisõdijat. ==Zara ründamine== [[1201]]. (või [[1202]].) aastaks oli ristisõdijate vägi [[Venezia]]sse kogunenud, kuigi vägesid oli palju vähem kui eeldatud (10 000). Veneetslased, kelle juht oli eakas ja võib-olla pime [[doodž]] [[Enrico Dandolo]], ei tahtnud ristisõdijaid ära lasta, kui nad kokkulepitud summat täies mahus ära ei maksa, kuid ristisõdijad maksid ainult poole, ja seegi viis nad äärmisse vaesusse. Veneetslased jätsid nad [[Lido]] saarele vangi ning pidasid aru, mida nendega ette võtta. ▼ Dandolol ja veneetslastel õnnestus ristisõdalasi enda huvides ära kasutada. Dandolo, kes tegi ristisõjaga ühinemisest [[San Marco di Venezia]] kirikus toimunud tseremoonial suure numbri, saatis sõjalaevad hoopis ründama [[Dalmaatsia]]s asetsevat [[Ungari]] sadamat [[~~Zadar\|~~Zara]]t, mis varem oli kuulunud Veneziale (praegu on seal [[Horvaatia]] linn [[Zadar]]). See oli ristisõja toetamise Venezia-poolne eeltingimus. Ungari kuningas [[Imre]] oli [[katoliiklus\|katoliiklane]] ning ~~oli~~ otsustanud ristisõjaga ühineda. Hoolimata paavsti keelust soostus enamik ristisõdijaid Zara ründamisega. Paljud ristisõdijad olid siiski Zara ründamise vastu ning mõned neist, sealhulgas [[Simon de Montfort, viies Leicesteri krahv]], keeldusid üldse sõjas osalemast ning pöördusid koju tagasi. Zara elanikud viitasid sellele, et nemadki on katoliiklased, riputades ristilippe akendest välja ja linnamüürist alla, kuid ometi vallutati linn lühikese piiramise järel. Selle eest [[ekskommunikatsioon\|ekskommunitseeris]] Innocentius III kohe nii veneetslased kui ka ristisõdijad. ▼ ▲[[1201]]. (või [[1202]].) aastaks oli ristisõdijate vägi [[Venezia]]sse kogunenud, kuigi vägesid oli palju vähem kui eeldatud (10 000). Veneetslased, kelle juht oli eakas ja võib-olla pime [[doodž]] [[Enrico Dandolo]], ei tahtnud ristisõdijaid ära lasta, kui nad kokkulepitud summat täies mahus ära ei maksa, kuid ristisõdijad maksid ainult poole, ja seegi viis nad äärmisse vaesusse. Veneetslased jätsid nad [[Lido]] saarele vangi ning pidasid aru, mida nendega ette võtta. ▲Dandolol ja veneetslastel õnnestus ristisõdalasi enda huvides ära kasutada. Dandolo, kes tegi ristisõjaga ühinemisest [[San Marco di Venezia]] kirikus toimunud tseremoonial suure numbri, saatis sõjalaevad hoopis ründama [[Dalmaatsia]]s asetsevat [[Ungari]] sadamat [[Zadar\|Zara]]t, mis varem oli kuulunud Veneziale (praegu on seal [[Horvaatia]] linn [[Zadar]]). See oli ristisõja toetamise Venezia-poolne eeltingimus. Ungari kuningas [[Imre]] oli [[katoliiklus\|katoliiklane]] ning oli otsustanud ristisõjaga ühineda. Hoolimata paavsti keelust soostus enamik ristisõdijaid Zara ründamisega. Paljud ristisõdijad olid siiski Zara ründamise vastu ning mõned neist, sealhulgas [[Simon de Montfort, viies Leicesteri krahv]], keeldusid üldse sõjas osalemast ning pöördusid koju tagasi. Zara elanikud viitasid sellele, et nemadki on katoliiklased, riputades ristilippe akendest välja ja linnamüürist alla, kuid ometi vallutati linn lühikese piiramise järel. Selle eest [[ekskommunikatsioon\|ekskommunitseeris]] Innocentius III kohe nii veneetslased kui ka ristisõdijad. ==Sõjakäik võtab suuna Konstantinoopolile== Talve [[1202]]–[[1203]] veetsid ristisõdijad [[Kérkyra saar]]el ja valmistusid Egiptusesse sõitma. Enne laevastiku väljumist Veneziast oli Bonifazio läinud oma nõo [[Švaabimaa Philipp]]i juurde. Pole kindel, miks ta seda tegi: võib-olla taipas ta veneetslaste plaane ja tahtis vältida ekskommunitseerimist, kuid võib ka olla, et ta tahtis kokku saada Philippi kälimehe Aleksios Angelosega (hilisema [[Aleksios IV]]-ga), [[1195]] kukutatud Bütsantsi keisri [[Iisak II]] pojaga. Pärast isa ~~troonilttõukamist~~troonilt tõukamist oli Aleksios põgenenud Philippi juurde, kuid pole teada, kas Bonifazio oli teadlik tema viibimisest Philippi õukonnas. Igatahes tegi Aleksios ettepaneku, et ristisõdijate võla Veneziale maksab kinni Bütsants, kui ristisõdijatel õnnestub tema suguvõsa Bütsantsi troonile tagasi aidata. Sellisest pakkumisest oli Bonifaziol raske keelduda. Võib -olla tahtis Bonifazio tagasi saada ka oma venna [[Montferrati Konrad]]i kunagisi maavaldusi: too oli abiellunud keiser [[Manuel I Komnenos]]e tütrega, kuid [[1190]]. aasta paiku aeti ta Bütsantsist välja. Aleksios ja Bonifazio ühinesid laevastikuga [[Kérkyra ~~saar]]el~~saarel, kui oldi juba Zarast lahkutud. Veneetslastele meeldis Aleksiose idee väga. Neil oli bütsantslaste vastu vimm, sest rahutuste käigus eurooplaste kaupmeestekogukondade vastu [[1182]] oli tapetud palju veneetslasi ja teisi eurooplasi ning Venezia kaupmehed olid Bütsantsist välja aetud. Väljavaade oma mõju Bütsantsis taastada oli veneetslastele meelitav. Pealegi olid Venezial Egiptusega head kaubandussuhted, mistõttu nad ei olnud Aijubiidide riigi ründamisest huvitatud. Ristisõdijatele oli kaaskristlaste ründamine vastumeelt, kuid vaimulikud veensid neid, et õigeusulised bütsantslased on muslimite järel suurim vaenlane. Bütsants oli [[Kolmas ristisõda\|~~Kolmanda~~kolmanda ristisõja]] ajal olnud [[Saladin]]i liitlane, ja [[Teine ristisõda\|~~Teise~~teise ristisõja]] ajal polnud ristisõdijaid mitte kuidagi aidanud, nii et neid tuli karistada. Õnnetuseks oli Aleksios Angelos enda tähtsust üle hinnanud: kui ristisõdijad jõudsid Konstantinoopoli müüride alla, selgus õige varsti, et linnarahvas eelistas usurpaatorit keisrile, keda toetavad "ladinlased". Ristisõdijad ja veneetslased otsustasid Aleksiose jõuga troonile panna. [[1203]] rünnati linna korraga maalt ja merelt. Keiser [[Aleksios III]] sattus kõigile ootamatult paanikasse ja põgenes, nii et linnaelanikel ei jäänud muud üle kui Aleksios Angelos linna tagasi võtta. Ta krooniti [[Aleksios IV]] nime all keisriks ja tema isa Iisak II taastati kaaskeisriks. ''==Uuesti Konstantinoopoli all'' == [[~~Image~~Pilt:Eugène_Ferdinand_Victor_Delacroix_012.jpg\|~~thumb~~pisi\|300px\|''Ristisõdijate sisenemine Konstantinoopolisse''. [[Eugène Delacroix]]' maal'']]▼ Ristisõdijad olid Iisaku vastu, sest teda nad ei tundnud ja tehingus ei olnud teda ette nähtud. Bütsantslased aga ei tahtnud lasta Alexios IV-l, kes oli neile tundmatu, üksi valitseda. Iisak sai peagi aru, et Aleksiose lubadusi on võimatu täita. Aleksios pidi oma tehingu üles ütlema, sest keisririigi kassa oli tühi. Peale selle muutusid konstantinoopollased "ladinlaste" kohalviibimise pärast aina pahasemaks. Sageli langesid ristisõdijad ~~vihastre~~vihaste linnaelanike rünnakute ohvriks. Aleksios oli sunnitud saatma oma liitlased laagrisse teisele poole [[Kuldsarve laht]]e (teistel andmetel tegi seda [[Aleksios V]]). Linnas oli sellegipoolest veel taplusi. Kui ristisõdijad ründasid [[mošee]]d, mille nad oma jahmatuseks kristlikust linnast leidsid, põletati suur osa ~~linnsst~~linnast maha. Vastuseis Aleksios IV-le kasvas, ning üks tema õukondlastest, Aleksios Dukas Murtsuphlos, kukutas ta ning laskis ta kägistada. ~~Aleksios~~Murtsuphlos asus ise troonile [[Aleksios V]] nime all. Iisak suri varsti teadmata asjaoludel, tõenäoliselt loomulikku surma. ▼ Aleksios IV mõrvamine ajas ristisõdijad ja veneetslased vihale, ning [[1204]]. aastal ründasid nad jälle linna. Aleksios V, kelle sõjavägi oli palju suurem, kuigi palju halvemini ette valmistatud, marssis oma vägedega linnast välja, nagu tahaks ristisõdijate väge otsustavalt rünnata. Kui ristisõdijad läksid paanikasse ja relvastasid viimse kui mehe, andes isegi kokkadele potid kiivriteks pähe, keeras Aleksios V otsa ringi ja marssis oma vägedega linna tagasi. Ei ole teada, miks Aleksios V lahingusse ei läinud. Võib-olla tema jalavägi kartis lääne [[rüütel\|rüütleid]], kes olid mõni aeg varem kokkupõrgetes linna all bütsantslastest jagu saanud. Kuigi Innocentius III oli neid rünnaku eest veel kord hoiatanud, vaikisid vaimulikud paavsti kirja maha. Ristisõdijad valmistusid ründama maalt ning veneetslased merelt. Aleksiose sõjavägi ning [[varjaagid]]est ihukaitsevägi jäid linna võitlema, Aleksios ise aga põgenes öösel. ▼ ▲[[Image:Eugène_Ferdinand_Victor_Delacroix_012.jpg\|thumb\|300px\|''Ristisõdijate sisenemine Konstantinoopolisse. [[Eugène Delacroix]]' maal'']] ▲Ristisõdijad olid Iisaku vastu, sest teda nad ei tundnud ja tehingus ei olnud teda ette nähtud. Bütsantslased aga ei tahtnud lasta Alexios IV-l, kes oli neile tundmatu, üksi valitseda. Iisak sai peagi aru, et Aleksiose lubadusi on võimatu täita. Aleksios pidi oma tehingu üles ütlema, sest keisririigi kassa oli tühi. Peale selle muutusid konstantinoopollased "ladinlaste" kohalviibimise pärast aina pahasemaks. Sageli langesid ristisõdijad vihastre linnaelanike rünnakute ohvriks. Aleksios oli sunnitud saatma oma liitlased laagrisse teisele poole [[Kuldsarve laht]]e (teistel andmetel tegi seda [[Aleksios V]]). Linnas oli sellegipoolest veel taplusi. Kui ristisõdijad ründasid [[mošee]]d, mille nad oma jahmatuseks kristlikust linnast leidsid, põletati suur osa linnsst maha. Vastuseis Aleksios IV-le kasvas, ning üks tema õukondlastest, Aleksios Dukas Murtsuphlos, kukutas ta ning laskis ta kägistada. Aleksios asus ise troonile [[Aleksios V]] nime all. Iisak suri varsti teadmata asjaoludel, tõenäoliselt loomulikku surma. ▲Aleksios IV mõrvamine ajas ristisõdijad ja veneetslased vihale, ning [[1204]]. aastal ründasid nad jälle linna. Aleksios V, kelle sõjavägi oli palju suurem, kuigi palju halvemini ette valmistatud, marssis oma vägedega linnast välja, nagu tahaks ristisõdijate väge otsustavalt rünnata. Kui ristisõdijad läksid paanikasse ja relvastasid viimse kui mehe, andes isegi kokkadele potid kiivriteks pähe, keeras Aleksios V otsa ringi ja marssis oma vägedega linna tagasi. Ei ole teada, miks Aleksios V lahingusse ei läinud. Võib-olla tema jalavägi kartis lääne [[rüütel\|rüütleid]], kes olid mõni aeg varem kokkupõrgetes linna all bütsantslastest jagu saanud. Kuigi Innocentius III oli neid rünnaku eest veel kord hoiatanud, vaikisid vaimulikud paavsti kirja maha. Ristisõdijad valmistusid ründama maalt ning veneetslased merelt. Aleksiose sõjavägi ning [[varjaagid]]est ihukaitsevägi jäid linna võitlema, Aleksios ise aga põgenes öösel. ==Konstantinoopoli vallutamine ja selle tagajärjed== Lõpuks õnnestus ~~ristisõdilastel~~ristisõdalastel lüüa müüridesse augud, kust rüütlid aegamööda said sisse roomata. Veneetslastel õnnestus müürid mere poolt ületada, kuigi varjaagidega tuli pidada väga verist võitlust. Ristisõdijad vallutasid loodes asetseva [[Blachernae]] linnaosa, mida nad kasutasid baasina ülejäänud linna ründamisel. Püüdes end tuleseinaga kaitsta, põletasid nad lõpuks maha suurema osa linnast kui esimesel korral. Lõpuks osutusid ristisõdijad ([[13. aprill]]il [[1204]]) võitjateks ning linnaelanikud tervitasid neid (vähemalt lääne inimeste silmis) kummalisel kombel mitte kui vallutajaid, vaid kui usurpaatoreid. Ristisõdijad ei vaadanud asjale sugugi selle pilguga; nad rüüstasid linna metsikul ja kohutaval kombel kolm päeva ühtejutti. Palju antiikkunstiteoseid varastati või lõhuti. Paljud linnaelanikud tapeti, vägistati või langesid muul kombel vägivalla ohvriks. Aleksios V püüdis põgeneda, kuid ta võeti vangi, torgati pimedaks ning visati ühe samba otsast surnuks. ▼ Bütsantsi riigi ~~olemasolu~~ kuulutasid ristisõdijad lõppenuks. Nagu varem kokku lepitud, jaotati keisririik Venezia ning ristisõdijate juhtide vahel. Konstantinoopolisse rajati [[Ladina keisririik]]. Bonifaziot ei valitud uueks keisriks, kuigi linnaelanikud näisid teda selleks pidavat. Veneetslased leidsid, et venna maavalduste tõttu on Bonifazio endise keisririigiga liiga tihedalt seotud, ning panid troonile hoopis [[Flandria]] [[Baudoin I (Konstantinoopol)\|~~Flandria Baudoin~~Baudoini]]i. Bonifazio rajas uue Ladina keisririigi [[vasallriik\|vasallriigi]] [[Tessaloonika kuningriik\|Tessaloonika kuningriigi]]. Veneetslased rajasid [[Egeuse meri\|Egeuse merre]] Saarestiku hertsogiriigi. Kokkuriisutud rikkused jõudsid peaaegu kõik Veneziasse. ▼ ▲Lõpuks õnnestus ristisõdilastel lüüa müüridesse augud kust rüütlid aegamööda said sisse roomata. Veneetslastel õnnestus müürid mere poolt ületada, kuigi varjaagidega tuli pidada väga verist võitlust. Ristisõdijad vallutasid loodes asetseva [[Blachernae]] linnaosa, mida nad kasutasid baasina ülejäänud linna ründamisel. Püüdes end tuleseinaga kaitsta, põletasid nad lõpuks maha suurema osa linnast kui esimesel korral. Lõpuks osutusid ristisõdijad ([[13. aprill]]il [[1204]]) võitjateks ning linnaelanikud tervitasid neid (vähemalt lääne inimeste silmis) kummalisel kombel mitte kui vallutajaid, vaid kui usurpaatoreid. Ristisõdijad ei vaadanud asjale sugugi selle pilguga; nad rüüstasid linna metsikul ja kohutaval kombel kolm päeva ühtejutti. Palju antiikkunstiteoseid varastati või lõhuti. Paljud linnaelanikud tapeti, vägistati või langesid muul kombel vägivalla ohvriks. Aleksios V püüdis põgeneda, kuid ta võeti vangi, torgati pimedaks ning visati ühe samba otsast surnuks. ▲Bütsantsi riigi olemasolu kuulutasid ristisõdijad lõppenuks. Nagu varem kokku lepitud, jaotati keisririik Venezia ning ristisõdijate juhtide vahel. Konstantinoopolisse rajati [[Ladina keisririik]]. Bonifaziot ei valitud uueks keisriks, kuigi linnaelanikud näisid teda selleks pidavat. Veneetslased leidsid, et venna maavalduste tõttu on Bonifazio endise keisririigiga liiga tihedalt seotud, ning panid troonile hoopis [[Flandria]] [[Baudoin I (Konstantinoopol)\|Flandria Baudoin]]i. Bonifazio rajas uue Ladina keisririigi [[vasallriik\|vasallriigi]] [[Tessaloonika kuningriik\|Tessaloonika kuningriigi]]. Veneetslased rajasid [[Egeuse meri\|Egeuse merre]] Saarestiku hertsogiriigi. Kokkuriisutud rikkused jõudsid peaaegu kõik Veneziasse. Bütsantsi põgenikud rajasid oma riigid: [[Nikaia keisririik\|Nikaia keisririigi]], mida valitses [[Theodoros I Laskaris]], [[Epeirose despotaat\|Epeirose despotaadi]] ja [[Trapesund]]i riigi. [[1261]] vallutasid bütsantslased Konstantinoopoli tagasi. ==Katkendid algallikatest== ===Robert de Clari: Ristisõdijad Venezias=== [[Robert de Clari]] kirjutab teoses "Konstantinoopoli vallutamine": ====XI peatükk==== ''(...) Kui palverändusid peatusid San Nicolao saarel, läksid [[Venezia]] [[doodž]] ja veneetslased nendega rääkima ning nõudsid tasu sõjalaevastiku eest, mis nad olid ette valmistanud. Ja doodž ütles neile, et nad olid teinud valesti, käskides oma saadikute kaudu valmistada ette laevad 4000 rüütlile ja nende varustusele ning 100 000 jalaväelasele. Neist 4000 rüütlist ei olnud kohal üle 1000, sest teised olid läinud teistesse sadamatesse. Ja nendest 100 000 jalaväelasest ei olnud kohal üle 50 000 või 60 000. "Sellegipoolest," ütles doodž, "me tahame, et te maksaksite meile lubatud summa." Kui ristisõdijad seda kuulsid, siis nad pidasid aru ja leppisid kokku, et iga rüütel maksab neli marka ja neli marka iga hobuse eest, ja iga kilbikandja kaks marka; ja need, kes maksid vähem, pidid maksma ühe marga. Kui nad selle raha kokku kogusid, maksid nad selle veneetslastele. Aga 50 000 marka jäi ikka veel võlgu. 74. rida ⟶ 67. rida: ''Polnud kedagi, kes poleks kurvastanud. Tänavatel, pühakodades inimeste kaebed, nutt, hädaldused, kurvastus, naiste kisa, haavad, vägistamine, vangivõtmine, omaste lahutamine. Ülikud käisid ringi teotatutena, auväärsed raugad pisarates, rikkad vaesuses. Mõnda oli see tänavatel, nurkadel, pühakojas, sest ükski koht ei jäänud ründamata ega kaitsnud anujaid. Kõik kohad igal pool olid täis igasuguseid kuritegusid. Oh igavene Jumal, kui suured on inimeste hädad, kui suur on nende ahastus! ~~{{pooleli}}~~ ~~==Vaata ka==~~ [[Kolmas ristisõda]] [[Viies ristisõda]] * [[Ristisõda]] * [[Innocentius III]] * [[Aleksios III]] * [[Aleksios IV]] * [[Aleksios V]] ==Välislingid== ~~===Allikad===~~ [http://www.fordham.edu/halsall/source/clari1.html Robert de Clari] [http://www.fordham.edu/halsall/source/choniates1.html Niketas Choniates]

Neljas ristisõda: erinevus redaktsioonide vahel