Taani kuningas Valdemar IV Atterdag üritas saavutada ülemvõimu põhjameredel, see oli Hansa Liidule vastumeelt. [[1361]]. aastal kogunesid [[WendishVendi linnad|Vendi]]i ja [[PomeranianPommeri]]i linnade riigipäevad[[riigipäev]]ad [[Greifswald]]is, et lahendada Taani küsimust. Otsustati peatati ärisuhted Taaniga ning alustati ettevalmistusi sõjaks. Sõja rahastamiseks kehtestati neljapennine maks laevadele iga [[nael (massiühik)|naela]] kohta ja maksustati ka kõik Hansa linnadest väljaveetavad kaubad. Moodustati liidud [[Norra kuningas|Norra]] ja [[Rootsi kuningas|Rootsi]] kuningatega, [[Schleswig]]i vürstiga ja [[Holsteini krahvkond|Holstein]]i krahvkonnaga. Sõjas lubas kaasa lüüa ka [[Saksa ordu]]. Peagi tekkisid aga tagasilöögid, kuna ordu taganes oma lubadusest sõjas osaleda ning pakkus omalt poolt vaid finantsabi. Ka jätkasid [[Zuiderzee]] linnad Taaniga kauplemist, [[blokaad]] kukkus läbi. Kogu sõjaretke koormus langes WendishiVendi linnadele.
==Lahing==
Aprillis [[1362]] asuti [[Saksamaa]]lt teele [[Kopenhaagen]]i suunas. Laevastik koosnes 52 laevast, neist 27 olid [[koge]]d. Hansa Liidu väejuht [[Johann Wittenborg]] otsustas suure hulga mehi rannikule saata, et sõjaretke käigus lisaks KopenhaagileKopenhagile ka [[Helsingborg]] vallutada. See oli aga saatuslik viga, Valdemar IV juhtimisel asusid taanlased ootamatult pealetungile ning ebavõrdses võistluses kandsid Wittenborgi väed suuri kaotusi. Valdemar IV sai oma valdusesse 12 Hansa liidu laeva. Väed sõlmisid omavahel vaherahu ja Wittenborg naasis alles jäänud laevadega Saksamaale, kus ta hiljem tapeti.
