Vabamüürlus Eestis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
P link |
||
1. rida:
'''[[Eesti]]s''' tekkis '''[[vabamüürlus]]''' aastatel 1771–1773, kui [[Tallinn]]as asutati vabamüürlaste loož "[[Isis (vabamüürlus)|Isis]]", kuhu kuulusid põhiliselt saksa ja vene aadlikud, kaupmehed, ametnikud, professorid, vaimulikud ja kunstitegelased. Eestlastest kuulusid sellesse pastor [[Otto Wilhelm Masing]] ja muusik [[Karl Friedrich Karell]]<ref name="Eesti Vabamüürlased">[http://www.eestisl.ee/index.php?div=17-0 Eesti Vabade ja Tunnustatud Vabamüürlaste Loož]</ref>. Kuni vabamüürluse keelustamiseni Venemaal 1822. aastal tegutses Eestis neli looži.
Eesti Vabariigis loodi 1926 Tallinnas rahvusvahelise looži Le Droit Humain tütarloož „Kalevipoeg“ (selle juhte oli [[Eduard Hubel]]). Kuulus prantsuse liini, milles aktsepteeriti ka naisi. Eesti esimene president [[Konstantin Päts]] ja sõjavägede juhataja [[Johan Laidoner]] olid vabamüürlased, kes kuulusid Rootsi looži.<ref>"Kuldne kroon Eesti lipul".Tallinn, 1992,lk.35.</ref>
| |||