Saksamaa kuningriik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
40. rida:
Aastal 1028, pärast tema keisriks kroonimist aastal 1027, lasi [[Konrad II (Saksa-Rooma keiser)|Konrad II]] oma poja [[Heinrich III (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich III]] kuurvürstide poolt Saksamaa kuningaks valida. Kui aastal 1035 püüdis Konrad troonilt tõugata [[Kärnteni hertsogkond|Kärnteni hertsogit]] [[Adalbero von Eppenstein|Adalberot]], keeldus Heinrich, tegutsedes oma juhendaja, piiskop [[Egilbert von Moosburg|Egilberti]] nõuandel, seda lubamast, kuna Adalbero oli Saksamaa kuninga, mitte keisri vasall. Saksa magnaadid, kes olid Heinrichi seaduslikult valinud, ei tunnistanud troonilttõukamist, kuni seda ei teinud nende kuningas. Pärast mitmeid vihaseid proteste Konrad lõpuks kummardus oma poja ees ja nõutas soovitud nõusolekut, mis lõpuks anti.
Aastatel (1137-1208 ja 1208-1254) oli [[Saksamaa]] valitsejatedünastia [[Hohenstaufenid]] (ka Staufenid), kes võitlesid Saksamaa valitsemise nimel Baieri suguvõsa [[Welfid]]ega, kelle käes oli ka suure osa riigist moodustanud [[Saksimaa hertsogkond]]. Dünastiatevahelise võimuvõitluse lõpetas Hohenstaufenite soost [[Friedrich I Barbarossa]] (v. 1152-1190), kelle emaks oli Welfide suguvõa esindaja. Kuninga valimise protsess võimalas tekitada situatsiooni, kus valiti kuningakandidaadi toetajate poolt kuningas ja ka vastukuningas.
{{vaata|Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend}}
[[13. sajand]]i lõpus ja [[14. sajand|14.]] alguses ei suutnud ükski dünastia endale pikemaks ajaks trooni kindlustada, [[Interreegnum]]i ajal oli kaks välismaist sümboolse võimuga valitud rivaalkuningat: [[1257]]–[[1272]] [[Richard Cornwallist]] ([[1209]]–1272) ja 1257–[[1284]] [[Alfonso X|Alfonso Kastiiliast]] ([[1221]]–1284), alates [[1273]] ei omanud Saksamaal enam mingit toetust.
== Vaata ka ==
| |||