Saksimaa hertsogiriik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=juuni|aasta=2011}}
{{Endine riik
|nimi = Saksimaa hertsogkond
9. rida:
|tunnus =
|tunnus-tekst =
|asukoht = [[Pilt:Herzogtum Sachsen 1000.PNG|300px|
|asukoht-selite =Saksimaa hertsogkond, umbes aastal 1000
|algusaasta = [[804]]
74. rida:
Pärast Frangi riigi võitu sakside üle hakkas [[Widukind]] valitsema [[804]]. aastast [[Frangi riik|Frangi riigi]] koosseisus olevat Saksimaa hertsogkonda ja nõudis paganlikelt saksidelt [[katoliiklus]]e tunnistamist. [[Widukind]] sai esimeseks [[Saksimaa hertsog]]iks, Saksimaa [[hertsogkond]] loodi aastal 785, mis koosnes [[Engern]]ist, Vestfaalist, [[Ostfaal]]ist ja [[Nordalbingia]]st (tänapäeva [[Schleswig-Holstein]]).
Kui Frangi riik [[Verduni leping]]uga (843) jagati, tekkis Reinist ida poole [[Ida-Frangi riik]], millest arenes välja tänapäeva Saksamaa. Nõrkade [[Karolingid]]est Ida-Frangi kuningate valitsemise ajal puudus tugev keskvõim. Kõik Saksa hõimud olid sunnitud end sissetungijate vastu kaitsma, [[viikingid]] põhjast ja slaavlased idast. 852. aastal asutas [[Liudolf (Saksi)|Liudolf]], Widukindi järglane ja esimene [[Ottoonid]]e ([[Saksi dünastia]]st), [[Gandersheimi klooster|Gandersheimi kloostri]]. 880. aastal langes [[Brun (Saksi)|Brun, Liudolfi poeg]] lahingus [[Viikingid|viikingitega]]. Tema noorem vend [[Otto I (Saksi)|Otto]] sai Saksimaa hertsogiks. Saksimaa hertsog
[[Pilt:Central Europe, 919-1125.jpg|thumb|300px|right|[[Kesk-Euroopa]] kaart aastatel 919 - 1125, [[William Robert Shepherd]]i järgi. Hõimuhertsogkonnad on: Saksimaa (kollane), [[Frankimaa]] (sinine), [[Baieri]] (roheline), [[Švaabimaa]] (heleoranž), [[Alam-Lotring]] (tumeroosa), [[Ülem-Lotring]] (heleroosa) ja [[Tüüringi]] (tumeoranž).]]
[[Heinrich I (Saksa kuningas)|Heinrich, Otto poeg]] oli tema järglane Saksimaa hertsogina (912–936), 919. aastal valiti Heinrich [[Fritzlar]]is [[Saksimaa|Saksi]] ja [[Frangimaa hertsogkond|Frangi]] vürstide ühisjõududega ka [[Saksamaa kuningriik|Saksamaa kuningriigi]] [[Saksa kuningas| kuningaks]] (919–936). Heinrich I Linnupüüdjat kutsutakse õigustatult Saksa riigi tegelikuks asutajaks. Heinrich I pidas peamiselt oma hertsogkonna huvides pikka ja rasket võitlust [[
Heinrichi poeg, [[Otto I (Saksa-Rooma keiser)|Otto I Suur]], krooniti 936. aastal [[Aachen]]is Saksa kuningaks (936–973) ja ta kroonis end 962. aastal Roomas [[Saksa-Rooma riik#Otto I valitsusaeg|Saksa-Rooma riigi]] [[Saksa-Rooma keiser|keisriks]] (962–973) Keiser Otto I oli ka suurema osa oma valitsusajast Saksimaa hertsog. Otto I tõi [[Lääneslaavlased|
938. aastal sai hertsogkonna kirdeosas asunud Billungi margi valitseja [[Hermann Billung]]
983. aastal toimus [[Schleswig]]is [[Taani ajalugu|Taanlaste]] ülestõus [[Hedeby]]s ja [[
1011. aastal suri hertsog [[Bernhard I (Saksi)|Bernhard I Billung]] ja tema poeg [[Bernhard II (Saksi)|Bernhard II]] sai hertsogiks. 1042. aastal abiellus [[Ordulf (Saksi)|Ordulf Billung]], Bernhard II poeg [[Wulfhild]]iga, [[Taani kuningas|Taani]] ja [[Norra kuningas|Norra kuninga]] (1042–1047) [[Magnus I (Norra)|Magnuse]] poolõega.
Aastal 1112, pärast Lothari põlu alla langemist, nimetati [[Otto (Ballenstedt)|Otto von Ballensted]] keiser [[Heinrich V (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich V]] poolt Saksimaa hertsogiks; kuid samal aastal läks ta keisriga tülli ning jäeti hertsogitiitlist ilma. Ta liitus Lothariga ja aitas Lotharil alistada Mansfeldi krahvi [[Hoyer I (Mansfeld)|Hoyer I-st]], kes oli aastal 1115 keisri poolt Saksi hertsogiks nimetatud. 1115. aastal võitis [[Lothar III (Saksa-Rooma keiser)|Lothar von Supplinburgi]] Welfesholzi lahingus Heinrich V-e. 1125. aastal valiti Lothar von Supplinburg valiti [[Saksa kuningas|Saksa kuningaks]] ja krooniti keisriks [[Lothar III (Saksa-Rooma keiser)|Lothar III]] nime all. Otto vallutas slaavlastelt alasid [[Zerbst (Anhalt)|Zerbst]]i ja [[Salzwedel]]i ümbruses
[[1137]]. aastal Lothari surma järel läks Saksimaa hertsogkond tema väimehele hertsog [[Welfid|Welfi dünastiast]] [[Heinrich X Uhke]]le, kes oli [[Baieri hertsog]] aastast 1126, ja kes sai Saksimaa hertsogiks [[Heinrich II]] nime all, 1138. aastal püüdis Heinrich X saada Saksa kuningaks, kuid edutult. [[Ballenstedti krahv]]i [[Otto (Ballenstedt)|Otto]] ja Saksimaa hertsogi [[Magnus Billung]]i tütre [[Eilika]] ainus poeg [[Albrecht I (Brandenburg)|Albrecht Karu]] [[Askaania dünastia]]st sai uueks Saksimaa hertsogiks.
===Albrect Karu valitsemisaeg===
[[Pilt:Albert I of Brandenburg.jpg|pisi|[[Albrect Karu]] mälestusmärk [[Spandau tsitadell]]is]]
Albrecht oli pärinud [[1123]] oma isa väärtuslikud valdused Saksimaa põhjaosas ja ema surma järel [[1142]] poole [[Billungid|Billungite]] maadest. Albrecht oli oma sugulase Saksi hertsogi [[Lothar III|Lothar I]] ustav [[vasall]], kellelt ta umbes 1123 sai [[Lausitzi markkrahvkond|Lausitzi markkrahvkonna]] idas. Pärast Lothari saamist [[Sakslaste kuningas|sakslaste kuningaks]] osales ta [[1126]] kuninga ebaõnnestunud sõjakäigul [[Böömimaa]]le, kus ta oli lühikest aega vangis. Albrechti raskused Saksimaal tulenesid tema soovist laiendada seal oma päritud valdusi. Pärast oma {{kas|sugulase}}, [[Elbe]]-äärse piirkonna [[Nordmark]]i markkrahvi [[Heinrich II (Nordmark)|Heinrich II]] surma [[1128]] ründas Albrecht pettununa, et ei saanud seda [[lään]]i endale, pärijat [[Udo IV]]-t ja Lothar jättis ta sellepärast [[1131]] [[Lausitz]]ist ilma. Sellest hoolimata läks Albrecht [[1132]] kuninga saatjaskonnas [[Itaalia]]sse ja tema teda autasustati [[1134]] [[Nordmark]]i läänistamisega, mis oli jälle ilma valitsejata. Kui Albrecht oli end Nordmarkis kindlalt kehtestanud, jätkas ta valduste laiendamist hõredalt asustatud maadel põhjas ja idas. Kolm aastat sõdis ta [[Vendid|vendi]] lääneslaavlaste vastu. Need olid [[pagan]]ad ja sellepärast peeti neid alaväärtuslikeks. Nende [[kristlus]]esse sundimine oli [[1147]] toimunud [[Vendi ristisõda|Vendi ristisõja]] eesmärk ja selles sõjas osales Albrechtki. Diplomaatilised meetmed olid edukamad ja viimase vendi ([[Hevellid|hevelli]]) soost Brandenburgi vürsti [[Pribislav]]iga tehtud kokkuleppega tagas Albrecht selle piirkonna endale, kui vürst [[1150]] suri. [[1140]]. aastal oli [[Holsteini krahv]] [[Adolf II (Schauenburg ja Holstein)|Adolf II]] Saksimaa hertsogi vasall vallutatud [[vendid]]e aladelt[[vagrid]]e maad, [[Polaabid]]e kuningas Pristlav astus samuti [[ristiusk]]u. Võttes tiitli Brandenburgi markkrahv, survestas ta paganatest vende, laiendas oma marki, julgustas [[Drang nach Osten|sakslaste rännet]] ja rajas oma kaitse aluseid [[piiskopkond]]i. Nordmarki ja teiste enesele alluvate valduste põhjal asutas ta [[1157]] [[Brandenburgi mark]]krahvkonna, mida tema pärijad ([[Askania dünastia]]) hoidsid kuni liini väljasuremiseni [[1320]]. [[Brandenburg]]i kindluse vallutas ta verises võitluses [[11. juuni]]l 1157 ja [[3. oktoober|3. oktoobril]] 1157 nimetas ta end teadaolevalt esimest korda kirjalikus allikas [[Brandenburgi markkrahv]]iks, sellepärast peetakse seda aastat ka Brandenburgi markkrahvkonna asutamise aastaks. Albrecht hakkas kohe Brandenburgi markkrahvkonda kutsuma ümberasujaid. Need saabusid peamiselt [[Altmark]]ist, [[Harz]]ist ja [[Flandria]]st. Eriti tähtsad olid [[hollandlased]], kes asusid Brandenburgi pärast laastavaid [[üleujutus]]i oma kodumaal. Nad kasutasid oma oskusi [[tamm (ehitis)|tammide]] rajamiseks [[Elbe]]le ja [[Havel]]ile [[1160. aastad|1160. aastatel]], et kaitsta kaldaäärseid alasid üleujutuste eest. Ümberasujate vastuvõtmist Brandenburgi jätkas Albrechti pärija ja vanim poeg [[Otto I (Brandenburg)|Otto]].
===Heinrich Lõvi valitsusaeg===
[[Image:Guelf c12.jpg|thumb|[[Heinrich Lõvi]] valdused [[Saksimaa]]l ja [[Baieri]]s]]
[[File:Braunschweig Brunswick Heinrich der Loewe Heinrichsbrunnen (2005).JPG|pisi|[[Heinrich Lõvi]] mälestusmärk]]
[[1142]]. aastal andis [[Saksa kuningas]] [[Konrad III (Saksa kuningas)|Konrad III]] Saksimaa hertsogi tiitli [[Welfid]]e dünastiast [[Heinrich Lõvi]]le (Heinrich XII nime all). Heinrich Lõvi laiendas järk-järgult oma võimu üle Kirde-Saksamaa. Pärast ka [[Baieri hertsogkond|Baieri hertsogkonna]] omandamist ulatusid Heinrichi valdused rohkem kui kahe kolmandikuni Saksamaast, [[Alpid]]est kuni [[Põhjameri|Põhjamere]] ja [[Läänemeri|Läänemereni]] välja, tehes temast võimsaima valitseja [[Kesk-Euroopa]]s. [[Heinrich Lõvi]] laiendas Saksa võimu ja kristlust tänapäeva [[Mecklenburg]]i ja [[Pommeri]]sse. [[1143]]. aastal asutas Saksi hertsogi Heinrichi vasall [[Holsteini krahv]] [[Adolf II]] [[Trave]] ja [[Wakenitz]]i ühinemiskohale, saarele [[Lübeck]]i linna.
===Vendi ristisõda===
{{vaata|Vendi ristisõda}} ''(1147–1184)'', ''[[Läänemere ristisõjad]]''
[[1144]]. aastal langes [[Ristisõdijate riigid|ristisõdijate riik]], [[Edessa krahvkond]] [[Levant]]is. Rooma paavst [[Eugenius III]] soovis [[ristisõda]] krahvkonna tagasivallutamiseks. Põhjapoolsed [[saksid]] tegid ettepaneku, et neil ei jätku raha saata ristisõdijaid [[hommikumaa]]le ja soovivad selle asemele ristisõja kuulutamist [[Läänemere ristisõjad|läänemere paganate]] vastu.
[[Pilt:B_Eugen_III.jpg|thumb|[[Rooma paavst]] [[Eugenius III]]]]
[[1147]]. aastal kuulutas Rooma paavsti [[Eugenius III]] avaldatud [[bulla]]ga "Divina dispensatione" välja [[Vendi ristisõda|ristisõja]] [[Läänemeri|Läänemere]] regiooni [[pagan]]atest [[lääneslaavlased|lääneslaavlaste]] vastu. Paavst nimetas läänemere ristisõja juhiks [[Havelburg]]i piiskopi [[Anselm]]i. [[1147]]. aastal [[vendide kuningas]] [[Nyklot]] alustud vasturünnakus sakside kätte langenud maade tagasisaamiseks piirasid saksi väed [[Anselm]] [[Havelburg]]ist, [[Meissen]]i [[Meißeni markkrahvkond|krahv]] [[Konrad Suur]], [[Brandenburgi mark|Brandenburg]]i [[Brandenburgi krahv|krahv]] [[Albrecht Karu]] koos [[Magdeburg]]i, [[Halberstadt]]i, [[Münster]]i, [[Merseburg]]i ja [[Määrimaa]] [[piiskop]]pidega juhtimisel vasturünnakus [[Dimin]]i kindlust.
===Heinrich Lõvi langus===
Aastatel 1180–1181 toimus kodusõda [[Baieri hertsogkond|Baieri]] ja Saksimaa hertsogi Heinrich Lõvi ja Saksa-Rooma keisri Friedrich Barbarossa vahel. Heinrich Lõvi keeldus abist keiser [[Friedrich I Barbarossa]]le tema kampaanias [[Lombardia]] linnade vastu aastal 1176, järgnevalt pandi Heinrich aastal 1180 [[Würzburg]]is riigivande alla. Keiser [[Friedrich I Barbarossa]] ja tema liitlased, kellest paljud olid tema isapoolse [[nõbu]] hertsog Heinrich III Lõvi [[vasall]]id ja endised toetajad, lõid Heinrich III Lõvi lõpuks. Aastal 1181 tükeldati vana Saksimaa hertsogkond [[Gelnhauseni riigipäev]]al paljudeks väikesteks osadeks, Saksa-Rooma keiser Friedrich I Barbarossa võttis Heinrich III Lõvilt tema Saksimaa ja Baieri hertsogkonnad. Hertsogkonna lääneosa suurim jagu anti [[Vestfaali hertsogkond|Vestfaali hertsogkonnana]] [[Kölni peapiiskop]]ile. Saksidest piiskopid, kes olid enne seda vallanud suveräänset võimu oma territooriumitel, kuigi Saksimaa hertsogi eestkoste all, saavutasid sõltuvuse ainult keiserlikust valitsusest; sama juhtus ka suure arvu ilmalike krahvkondade ja linnadega. 1182. aastal Heinrich Lõvi ja tema naine [[Matilda Plantagenet|Mathilde]], [[Henry II]] ja [[Akvitaania Eleanor]]i tütar ning [[Richard I|Richard I Lõvisüdame]] õde, [[Stade]]st lahkusid [[eksiil]]i [[Inglismaa kuningriik|Inglismaale]].
| |||