Ülemiste järv: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
P →Uputused: linke par |
||
51. rida:
[[1708]]. aasta novembris murdis järv läbi kaitsemüürist ja liivavallist. Vesi tungis suure jõuga alla eeslinna ja tekitas uputuse. [[1758]]. aastal kippus järv aga kuivama.
Siis arvati, et järv on kuskil leidnud maa-aluse äravoolukoha ja jookseb merre. Ometi osutus see kartus põhjendamatuks, sest järgmistel aastatel hakkas vesi taas tõusma, kuni [[1761|1761.]] aastal murdis järv läbi liivavalli ja uputas Tiigiveski ümbruse.
[[1783]] ja järgnevatel aastatel oli veetase jälle väga kõrge ning [[raehärra]]d kartsid uputust.
61. rida:
Kuberner ja [[linnavalitsus]] moodustasid komisjoni, mis pidi seisukorda uurima ning kaaluma vastuabinõusid. Sel ajal kui teoreetikutest komisjon järjekordsel koosolekul olukorra tõsidust arutas, murdis vesi [[Pärnu]] maantee kohal liivakaldalt läbi.
See õnnestus sulgeda, kuid järgmine läbimurre [[Tartu]] maantee kohalt oli juba üle kümne sülla (ca 21,3 m) laiune. Vesi ulatus
Suurim läbimurre toimus [[5. juuni]]l ning lühikese ajaga oli kogu Tartu maantee veega üle ujutatud. [[Maakri]] ja [[Kompass]]i tänavate piirkonnas ulatus vesi täiskasvanud mehel rinnuni. Suurvesi viis endaga kaasa ka loomi. Kõneldi laste ja ühe mehe uppumisest, kuid ametlikku kinnitust sellele ei leitud.
| |||