Genova vabariik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
126. rida:
Majanduslanguse tulemusena Euroopas 14. sajandi lõpul, samuti [[Veneetsia-Genova sõjad|pika sõja tõttu Veneetsiaga]], mis kulmineerus [[Chioggia sõda|kaotusega Chioggia juures]] (1380), algas Genova allakäik. See pöördeline sõda Veneetsiaga sai nimeks Chioggia sõda otsustava lahingu järgi, mille Genova Veneetsiale kaotas. Enne Chioggia sõda, mis kestis aastatel 1379 kuni 1381, nautis Genova mereülemvõimu, mis oli tema võimu ja seisundi allikas Põhja-Itaalias. Genova kaotus jättis Genova ilma selle mereülemvõimust, tõukas ta eemale Vahemere idaosa turgudelt ja algatas linnriigi languse. Kasvav [[Osmanite riik|Osmanite]] võim lõikas ära ka Genova kaebaturud Egeuse merel ja Musta mere kaubandus kahanes.
1450. ja 1460. aastatel muutus vabariik etturiks [[Prantsusmaa kuningriik|Prantsusmaa kuningriigi]] ja [[Aragón]]i vahelistes võitlustes võimu ja mõju eest Itaalias. [[Alfonso V (Aragón)|Alfonso V]] ohu ees andis Genova doodž aastal 1458 vabariigi üle prantslastele, muutes selle [[Genova hertsogkond|Genova hertsogkonnaks]] Prantsuse kuningliku kuberneri [[Jean II de Lorraine]]'i kontrolli all. Siiski mässas Genova [[Milano]] toetusel ja vabariik taastati aastal 1461. Siis vahetas Milano pooli, vallutas aastal 1464 Genova ja valitses seda Prantsuse krooni
=== Genova pankurite kuldajastu ===
| |||