Ava peamenüü

Muudatused

==Dünastia ajaloost==
 
Habsburgide algne päritolu on teadmata, kuid neid on seostatud nii [[Merovingid]]e kui ka [[Eticho suguvõsa]]ga. Võimalik, et nad põlvnesid nimetust talupoeglikust suguvõsast, mis sidus end Eticho naisliiniga. Ajaloo areenile ilmusid Habsburgid 10. sajandil (siis tegutses esimene kindlalt teadaolev nende soo esindaja, '''Guntram Rikas'''), kuid Habsburgideks hakati neid kutsuma alles [[12. sajand]]i algul (nimetasid end Habsburgi krahvideks[[krahv]]ideks). Nimi Habsburg tuleneb [[Habsburgi loss]]ist ja tähendab "Hauka linnust" (algselt ''Habitschburg'' või ''Havitschburg''). Habsburgide nime on kirjutatud ka Hapsburg, kuid üldtunnustatum on siiski Habsburg, mida kasutab ka praegune dünastia liider [[Karl Habsburg-Lothringen|Karl von Habsburg]].
[[Pilt:Growth of Habsburg territories.jpg|thumb|right|380px|Habsburgide monarhia valduste laienemine]]
Keskaja lõpus hakkasid Habsburgid "otsima" endale väärikamaid juuri (ja vahetasid oma senise vapilinnu, hauka välja tunduvalt esinduslikuma kotka vastu), väites, et nende vereliin ulatub otse [[Rooma keiser|Rooma keisriteni]], mistõttu olevat ka iseenesestmõistetav, et nad Saksa-Rooma keisrid on. Sealt alates muutuski [[dünastia]] austavaks nimetuseks "Augustite dünastia", mille kasutamise lõpetas alles [[Esimene maailmasõda]]. Habsburgide mineviku suursugusemaks võltsimisega tegi otsa lahti '''[[Rudolf IV (Austria)|Rudolf IV Rajaja]]''' ([[14. sajand]]i keskpaiku), kes leiutas ka [[ertshertsog]]i tiitli, kuid ellu rakendas selle "Rooma ajast pärineva" privileege[[privileeg]]e andva hierarhianimetuse[[hierarhia]]nimetuse alles keiser '''[[Friedrich III (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich III]]''' (1415–93), kes 1453. aastal kõik Austrias valitsevad Habsburgid (ka iseenda) ertshertsogiteks nimetas.
 
Nagu inglise ajaloolane Taylor on osutanud, oli Habsburgide dünastial oma eksistentsi ajal täita mitmeid missioone. 16.–17. sajandil olid nendeks Türgi[[Osmanite ekspansiooniriik|Osmanite riigi]] [[ekspansioon]]i peatamine ja vastureformatsiooni[[vastureformatsioon]]i teostamine, 17. sajandil lisandus neile ka absolutismipüüdluskatse[[absolutism]]ipüüdluskatse Saksamaal, mis lõppes aga ränga lüüasaamisega ja keisrivõimu maginaliseerumisega, [[18. sajand]]i viimaste Habsburgide olulisimaks ülesandeks oli aga riigi lagunemise takistamine, mis lõppkokkuvõttes ka õnnestus. Viimane meessoost Habsburg, Karl VI, osutus osavaks ja paindlikuks valitsejaks, kelle ajal Austrias algas uus tõusuperiood. Paraku ei olnud tal [[meessoost pärijatpärija]]t ning ehkki tema tütar [[Maria Theresia]] oli enam kui oma isa vääriline, lõppes tollega ka Habsburgide dünastia.
Keskaja lõpus hakkasid Habsburgid "otsima" endale väärikamaid juuri (ja vahetasid oma senise vapilinnu, hauka välja tunduvalt esinduslikuma kotka vastu), väites, et nende vereliin ulatub otse Rooma keisriteni, mistõttu olevat ka iseenesestmõistetav, et nad Saksa-Rooma keisrid on. Sealt alates muutuski dünastia austavaks nimetuseks "Augustite dünastia", mille kasutamise lõpetas alles [[Esimene maailmasõda]]. Habsburgide mineviku suursugusemaks võltsimisega tegi otsa lahti '''Rudolf IV Rajaja''' ([[14. sajand]]i keskpaiku), kes leiutas ka [[ertshertsog]]i tiitli, kuid ellu rakendas selle "Rooma ajast pärineva" privileege andva hierarhianimetuse alles keiser '''Friedrich III''' (1415–93), kes 1453. aastal kõik Austrias valitsevad Habsburgid (ka iseenda) ertshertsogiteks nimetas.
 
Nagu inglise ajaloolane Taylor on osutanud, oli Habsburgide dünastial oma eksistentsi ajal täita mitmeid missioone. 16.–17. sajandil olid nendeks Türgi ekspansiooni peatamine ja vastureformatsiooni teostamine, 17. sajandil lisandus neile ka absolutismipüüdluskatse Saksamaal, mis lõppes aga ränga lüüasaamisega ja keisrivõimu maginaliseerumisega, [[18. sajand]]i viimaste Habsburgide olulisimaks ülesandeks oli aga riigi lagunemise takistamine, mis lõppkokkuvõttes ka õnnestus. Viimane meessoost Habsburg, Karl VI, osutus osavaks ja paindlikuks valitsejaks, kelle ajal Austrias algas uus tõusuperiood. Paraku ei olnud tal meessoost pärijat ning ehkki tema tütar Maria Theresia oli enam kui oma isa vääriline, lõppes tollega ka Habsburgide dünastia.
 
Dünastia olulisemad esindajad olid:
*'''[[Rudolf I (Saksa kuningas)|Rudolf von Habsburg]]''' (1219–1291), kes pani aluse Habsburgide võimule [[Austria ajalugu#Austria hertsogkond, Saksa-Rooma riigis|Austrias]];
*'''[[Albrecht II (Saksa kuningas)|Albrecht von Habsburg]]''' (1397–1439), kes ühendas esmakordselt (kuigi vaid paariks aastaks) dünastia võimu alla ka [[Ungari kuningriik|Ungari kuningriigi]] ja [[Tšehhi kuningriik|Böömimaa]];
*'''[[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian von Habsburg]]''' (1459–1519), kelle ajal muutus Austria Euroopa suurvõimuks;
*'''[[Karl V]]''' (1500–1558), kelle ajal jõudis Habsburgide dünastia oma võimsuse tipule;
*'''[[Felipe II]]''' (1527–1598), kelle ajal oli Hispaania Euroopa tugevaim riik;
*'''[[Karl VI]]''' (1685–1740), kes tagas oma Pragmaatilise Sanktsiooniga Austria suuriigistaatuse ka peale dünastia meesliini lõppemist ja
*'''[[Maria Theresia]]''' (1717–1780), kes oli üks tuntumaid valgustatud monarhe.
 
==Habsburgide soost Saksa kuningad ja Saksa-Rooma keisrid==
53 325

muudatust