Lühiteraapia: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Ümbersuunamine lehele Lahenduskeskne lühiteraapia
1. rida:
{{liita|lahenduskeskne#suuna[[Lahenduskeskne lühiteraapia}}]]
{{toimeta}}
Lühiteraapia (ing ''Brief Psychotherapy'') on üldisem mõiste mitmete eri [[psühhoteraapia]]te kohta. Lühiteraapia vorm erineb tavateraapiatest selle poolest, et teraapia (1) keskendub spetsiifilisele probleemile ja (2) kasutab konkreetset sekkumist. Lühiteraapias on suurem vastutus just terapeudil, kelle ülesanne on kliendi probleemile (nii kliinilistele kui ka subjektiivsetele sümptomitele) tavalisest kiiremini paranemist tuua. Samuti on lühiteraapia keskmes vaatlusmeetod, loomulike ressursside kasutamine ja ajutine düsfunktsionaalsete uskumuste peatamine, et klient kaaluks uut lähenemist ja teisi vaatenurki.
 
Selle asemel, et läheneda distressi põhjuste uurimisele formaalset analüüsmeetodit pidi, on lühiteraapia eesmärgiks aidata kliendil näha hetkeolukorda laiemas kontekstis ja õpetada talle funktsionaalsemaid veendumusi (mitte tingimata isegi teadvustatud tasandil). Lühiteraapia lähtub sellest, et kui klient hakkab uusi õpetatud veendumusi kasutama, toimub de facto spontaanne tekitatud muutus.
 
Lühiteraapia on reeglina väga strateegiline, uurimispõhine ja lahenduskeskne – mitte aga probleemile orienteeritud. Selles teraapiavormis keskendutakse vähem sellele, millest probleem otseselt alguse sai ning püütakse tuvastada tegureid, mis käesoleval hetkel probleemi alal hoiavad ja muutust tagasi hoiavad. Lühipsühhoterapeudid ei lähtu ühest “ainuõigest” sekkumismeetodist, üldiselt aktsepteeritakse, et on mitmeid teid, mis kombineerituna võivad, aga ei pruugi, toimivaks osutuda.
 
== Lühiteraapia loojad==
 
Milton Ericksoni loetakse lahenduskeskse lühiteraapia meistriks, kes kasutas peamise töövõttena kliinilist hüpnoosi. Peamiselt arendaski Erickson lühiteraapiat iseseisvalt. Sama lähenemist hakkas kasutama ka Jay Haley, katke raamatust “Ebatavaline teraapia: Milton Ericksoni psühhiaatrilised tehnikad” (''Uncommon therapy: The psychiatric techniques of Milton Erickson M.D.''):
Erickson kasutab analoogi ja kirjeldab, kuidas näeks välja see, kui inimene prooviks jõe voolusuunda muuta. Kui jõkke tamm panna, et edasivoolu peatada, läheb vesi ikkagi tammi äärtest mööda või voolab sellest üle. Kui aga aktsepteerida jõe voolu ja see kõrvale suunata, uuristab jõe jõud endale uue jõesängi.
 
Richard Bandler, neurolingvistilise programmi kaasrajaja, on teine peamine lühiteraapia viljeleja. Peale aastatepikkust Ericksoni terapeutilise töö uurimist kirjutab Bandler:
Foobiat on lihtsam ravida 10 minutiga kui 5 aastaga... Varem ei mõistnud ma, et tempo, millega asju teha, panebki tulemuse kestma... Ma õpetasin inimestele foobia ravi. Inimesed tegid osa ühel nädalal, osa järgmisel, osa veel ülejärgmisel nädalal. Siis tulid nad minu juurde ja ütlesid: “See ei töötanud!” Samas, kui ma viin ravi läbi 5 minuti jooksul, ja kordan seda senikaua kuni see muutub juba automaatseks, siis saab aju aru. See on üks osa sellest, kuidas aju õpib... Ma olen avastanud, et inimmõistus ei õpi aeglaselt. Me õpime kiiresti. Ma ei mõistnud seda enne.
 
 
=== Märkimisväärsed terapeudid ===
 
* Nicholas A. Cummings (Nick Cummings) (lühiteraapia, fokusseeritud teraapia)
* Milton H. Erickson (hüpnoteraapia, strateegiline teraapia, lühiteraapia)
* Paul Watzlawick (lühiteraapia, süstemaatiline teraapia)
* Giorgio Nardone (lühiteraapia, strateegiline teraapia)
 
[[Kategooria:Raviviisid]]