Aarna: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
5. rida:
| maakond = Põlva
}}
'''Aarna''' (ka
Aarna külgneb lõunas [[Kiuma]], [[Tännassilma (Põlva)|Tännassilma]] ja [[Puuri]] külaga, idas [[Mammaste]]ga, põhjas [[Kiidjärve]] ja [[Koorvere]]ga, läänes [[Kõlleste vald|Kõlleste valla]] [[Ihamaru]] ja [[Karilatsi (Kõlleste)|Karilatsi]] külaga. Aarna küla läänepiir kulgeb suuremas osas mööda [[Ahja jõgi|Ahja jõge]], küla loodenurgas on piiriks [[Leevi jõgi]], kirdeosas on piiriks [[Põlva–Reola maantee]].
==
Küla lääneossa jääb Ahja jõe keskjooksu oru nõlv. Põlva–Saverna maantee ja Ahja jõe ristumise kohta kutsutakse [[Aarna org|Aarna oruks]].<ref>[http://www.e-kultuur.ee/feedback?recordId=oai:muis.ee:2782414 E-kultuuripärand. Põlva Talurahvamuuseumi fotokogu. Aarna org]</ref>▼
Aarna küla ajalugu on seotud [[Kiuma mõis]]aga, kuivõrd endise Kiuma mõisa süda asub tänase Aarna küla alal. Kiuma mõisa on esmakordselt mainitud 1495. aastal.▼
<ref>[http://www.polva.ee/bw_client_files/polva_linn/public/img/File/Kiuma_arengukava.pdf Kiuma küla arengukava 2013–2023]</ref>▼
Kähri–Koorvere tee ääres asuvad [[Hatiku järved]] ([[Hatiku Edejärv]] ja [[Hatiku Tagajärv]]), [[Kogresoo]]s asub väike rabajärv [[Hatike Kogrõjärv]].▼
Aarna nimi on seotud Ahja jõel asunud vesiveskiga, kus 17. sajandi esimesel poolel oli möldriks Jacob Ahrna.▼
Külast voolab läbi [[Hatiku oja]].▼
Külas kasvab kaks looduskaitsealust [[põlispuu]]d – [[Karo kakutu pettai]] ja [[Kraaviotsa pettai]]. Põlva–Saverna maantee ääres kasvavad [[Aarna ristipuud]].▼
Nõukogude perioodil asus külas [[Põlva kolhoos]]i Aarna suurfarm ja kanala.▼
Küla kaguosas, [[Ahja jõe ürgorg|Ahja jõe ürgoru]] paremal pervel asub kaks [[kääbas]]t, mis on dateeritud I aastatuhande teise poolde. Kääpad on [[arheoloogiamälestis]]tena kantud [[kultuurimälestiste riiklik register|kultuurimälestiste riiklikku registrisse]].<ref>[http://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=11471 kultuurimälestiste riiklik register. Mälestis nr 11471. Kääbas]</ref>▼
==Taristu==
27. rida ⟶ 24. rida:
Aarna küla läbivad [[Põlva–Saverna maantee]] (89) ja [[Kähri–Koorvere tee]] (18155).
==
▲Aarna küla ajalugu on seotud [[Kiuma mõis]]aga, kuivõrd endise Kiuma mõisa süda asub tänase Aarna küla alal. Kiuma mõisa on esmakordselt mainitud 1495. aastal.
▲Küla lääneossa jääb Ahja jõe keskjooksu oru nõlv. Põlva–Saverna maantee ja Ahja jõe ristumise kohta kutsutakse [[Aarna org|Aarna oruks]].<ref>[http://www.e-kultuur.ee/feedback?recordId=oai:muis.ee:2782414 E-kultuuripärand. Põlva Talurahvamuuseumi fotokogu. Aarna org]</ref>
▲<ref>[http://www.polva.ee/bw_client_files/polva_linn/public/img/File/Kiuma_arengukava.pdf Kiuma küla arengukava 2013–2023]</ref>
▲Aarna nimi on seotud Ahja jõel asunud vesiveskiga, kus 17. sajandi esimesel poolel oli möldriks Jacob Ahrna.
▲Kähri–Koorvere tee ääres asuvad [[Hatiku järved]] ([[Hatiku Edejärv]] ja [[Hatiku Tagajärv]]), [[Kogresoo]]s asub väike rabajärv [[Hatike Kogrõjärv]].
▲Külast voolab läbi [[Hatiku oja]].
▲Nõukogude perioodil asus külas [[Põlva kolhoos]]i Aarna suurfarm ja kanala.
▲Külas kasvab kaks looduskaitsealust [[põlispuu]]d – [[Karo kakutu pettai]] ja [[Kraaviotsa pettai]]. Põlva–Saverna maantee ääres kasvavad [[Aarna ristipuud]].
▲Küla kaguosas, [[Ahja jõe ürgorg|Ahja jõe ürgoru]] paremal pervel asub kaks [[kääbas]]t, mis on dateeritud I aastatuhande teise poolde. Kääpad on [[arheoloogiamälestis]]tena kantud [[kultuurimälestiste riiklik register|kultuurimälestiste riiklikku registrisse]].<ref>[http://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=11471 kultuurimälestiste riiklik register. Mälestis nr 11471. Kääbas]</ref>
==Viited==
| |||