Béla IV: erinevus redaktsioonide vahel

Béla oli kuningas [[Andràs II]] poeg. [[1214]]. aastal nimetati ta [[Horvaatia]] kuningaks. [[1222]]. aastal andis isa talle valitseda umbes pool kuningriigist ([[Slavoonia]], [[Horvaatia liidus Ungariga|Horvaatia]] ja [[Dalmaatsia]]). Järgmistel aastatel võttis Béla osa sõjakäikudest [[Galiitsia]]sse ja [[Austria]]sse. Tema suhted isaga olid aga küllaltki halvad, sest Béla pidas isa süüdlaseks oma ema surmas. [[1234]]. aastal abiellus Andràs uuesti, endast üle 30 aastat noorema naisega. See halvendas nende suhteid veelgi. Kuid [[1235]]. aastal Andràs II suri ja Bélast sai kuningas.

Järgnenud aastatel oli Béla peamiseks probleemiks [[Austria hertsogiriik|Austria hertsog]], kellelt ta piirimaakonnad küll tagasi sai, kuid sealne hertsog [[Friedrich II (Austria)|Friedrich II Riiakas]] püüdis neid peagi tagasi saada. [[1246]]. aastal lõppes Ungari-Austria sõda aga Friedrichi hukkumisega. Et [[Babenbergide dünastia]] suri välja, siis algasid võitlused [[Austria hertsog]]itiitli pärast. Nendes osales ka Béla, kuid ta sai lüüa Böömimaa kuninga [[Ottokar II Přemysl]]i käest, kellega ta võitles [[Steiermark|Steiermarg]]i pärast aastatel [[1252]]–[[1260]]. Ebaõnnestus ka tema Galiitsia-poliitika, sest tema väimees [[Rostislav Danilovitš]] sai mitu korda [[Galiitsia-Volõõnia vürstiriik|Galiitsia-Volõõnia]] vürst [[Danilo Romanovitš]]i käest lüüa. [[1260. aastad|1260. aastatel]] hakkas Bélale probleeme valmistama ka tema poeg [[Istvàn V|Istvàn]], kes sai [[1258]]. aastal [[Trantsilvaania]] vürstiks. Aastatel [[1262]]–[[1266]] oli nende vahel kaks kodusõda, mille tulemusena pidi Béla Doonau idakalda loovutama pojale. Nende suhted halvenesid üha, nii et kui Béla suri, siis usaldas ta oma naise ja tütre perekonnad oma väimehe, [[Tšehhi kuningriik|Böömimaa]] kuninga (1253–1278) [[Ottokar II Přemysl]]i, mitte poja hoolde.