Evald Saag: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Sisukord tavalises asendis
32. rida:
| j2 =
}}
'''Evald Saag''' ([[24. november]] [[1912]] [[Krabi vald]], [[Rõuge kihelkond]], [[Võrumaa]] – [[20. oktoober]] [[2004]] [[Tallinn]]) oli [[eesti]] [[teoloog]] ja usutegelanevaimulik.
{{sisukord paremale}}
== Biograafia ==
Evald Saag sündis Ede-Liguri talus.
 
== Elulugu ==
ÕppisEvald Saag sündis Ede-Liguri talus Rõuge kihelkonnas Võrumaal. Ta õppis [[Krabi algkool]]is ning pealeastus pärast [[Võru Haridusselts]] haridusseltsii gümnaasiumi lõpetamist astus ta [[Tondi sõjakool]]i. Pärast selle lõpetamist jätkas ta [[1935]]. aastal õpinguid [[Tartu Ülikool]]is [[teoloogia]] teaduskonnasteoloogiateaduskonnas, mille ta lõpetas [[1940]]. aastal ''[[magister theologia]]'' kraadiga ([[Vana Testament|Vana Testamendi]] ja [[semi keel|semi]] filoloogia alal) lõpetas. Valminud doktoritöö hävis [[1944]]. aastal [[Märtsipommitamine|Tallinna pommitamisel]] tules.
 
[[14. detsember|14. detsembril]] [[1941]] ordineeris [[piiskop]] [[Johan Kõpp]] Evald Saagi [[Tallinna Toomkiriktoomkirik]]us [[vikaarõpetaja]]ks.
 
Ta nimetati 1956. aastal [[Rapla koguduseMaarja-Magdaleena kogudus]]e õpetajana EELK Lauluraamatukomisjoni koosseisu.
 
== Kogudused ==
59. rida ⟶ 57. rida:
Aastatel [[1953]]–[[1962]] oli ta Ida-Harju [[praost]]i kohusetäitja.
 
Evald Saag oli üks [[Usuteaduse Instituut|Usuteaduse Instituudi]] asutajaid, kus ta töötas dekaanina ning [[Vana Testament|Vana Testamendi]] õppetooli juhatajana. [[1980]]. aastal sai ta Usuteaduse Instituudi [[audoktor]]iks. [[1996]]. aaastal andis [[EELK]] [[konsistoorium]] talle praosti aunimetuse, [[1998]]. a.aastal sai ta esimese Rapla kihelkonna auhinna Maarja Magdaleena pronksskulptuuri. [[2001]]. aaasta veebruaris autasustas president [[Lennart Meri]] teda [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe III järgu teenetemärgi]]ga. [[Iisrael]]is kasvab temale pühendatud puu.
 
Evald Saag on maetud [[Rapla kalmistulekalmistu]]le.
 
== Keelealased vaated ==
Saag soovitas kasutada [[võõrsõna]]de asemel [[omasõna|omasõnu]] või siis võimalikult [[algkeel]]e lähedasi sõnu. Näiteks soovitas ta kasutada sõna "[[jünger]]" asemel sõna "õpilane" ning nimede "[[Egiptus]]" ja "[[Babülon]]" asemel nimekujusid "Kopti" ja "Paabel". Nime "[[Sumer]]" asemel soovitas ta nimekuju "[[Sinear]]" ning sõna "[[tsikuraat]]" asemel sõna "zikkur".
 
Samuti soovitas ta eesti keeles kasutada lühivorme, näiteks sõna "[[šariaat]]" asemel sõna [[šaria]], mis on ühtlasi ka algselähedane.{{lisa viide}}
 
== Teoloogilised vaated ==
75. rida ⟶ 73. rida:
[[4. juuli]]l [[1942]] abiellus ta [[Uku Masing]]u õe [[Agnes Saag|Agnes Masing]]uga; pärast abikaasa surma ([[1981]]. aastal) abiellus [[1983]]. aastal teistkordselt – Emilie Karjusega.
 
==Mälestuse jäädvustamine==
[[Kersti Uibo]] tegi temast [[1994]]. aastal filmi "Evaldimaa".
 
==Teoseid==
*''Madude osa soome-ugri usundeis'' (magistritöö, Tartu Ülikool, Tartu, 1938)
 
==Välislingid==