Vikipeedia

Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941): erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Vajalikud parandused, sisukord tavalisse kohta - lõhkus Eelloo alajaotuse
23. rida:
== Kronoloogia ==
[[File:SovietBlockade1940.jpg|pisi|305px|Nõukogude sõjalaevastiku operatiivplaan "Vulkan"<ref>[[Erich Kaup]]. Punalipulise armaada sõjakäigud Eesti vastu. September 1939 – juuni 1940. [[Tuna]], 1999;nr.4, lk.24–26.</ref> Eesti blokeerimiseks 1940. aastal.]]
*[[9. juuni]]l 1940 andis Nõukogude Liidu kaitse rahvakomissarkaitserahvakomissar, [[marssal]] [[Semjon Timošenko]] ja [[Punaarmee]] kindralstaabi ülem, 1. järgu komandarm [[Boriss Šapošnikov]] välja [[NSV Liidu Kaitserahvakomissariaadi direktiiv nr 02622|NSV Liidu Kaitserahvakomissariaadi direktiivi nr. 02622]]<ref>[https://ru.wikisource.org/wiki/%D0%94%D0%B8%D1%80%D0%B5%D0%BA%D1%82%D0%B8%D0%B2%D0%B0_%D0%9D%D0%9A%D0%9E_%D0%A1%D0%A1%D0%A1%D0%A0_%D0%BE%D1%82_9.06.1940_%E2%84%96_02622 Директива НКО СССР от 9.06.1940 № 02622]</ref>, millega [[Punalipuline Balti laevastik]] ja [[Leningradi sõjaväeringkond]] said korralduse alustada ettevalmistusi sissetungiks Eestisse: viia 10. juuni,juunil kellakell 5.00 PBL,Punalipuline Balti laevastik Leningradi SVRsõjaväeringkonna juhataja, [[Kirill Meretskov]]i alluvusse ja olla 12. juunil valmis [[lahinguülesanne]]te täitmiseks.
* [[14. juuni]]l [[1940]] alustas NSV Liit Eesti, [[Läti]] ja [[Leedu]] õhu- ja mereblokaadi. [[NSV Liidu õhujõud]]ude lennuk tulistas Soome lahellahe kohal alla Soome reisilennuki [[Kaleva (lennuk)|Kaleva]]. NSV Liit esitas [[Leedu]]le [[ultimaatum]]i ja 15. kpjuunil [[Nõukogude okupatsioon Leedus (1940–1941)|okupeeris Leedu]].
* [[16. juuni]]l kell 14:30 esitas NSV Liit Eestile ultimaatumi, milles nõuti täiendava Nõukogude väekontingendi riiki laskmist ja uue valitsuse moodustamist.
* [[17. juuni]]l kell 5:00 ületasid Nõukogude väeüksused Eesti piiri. Täiendava sõjaväekontingendi hulka kuulusid: 6 [[laskurdiviis]]i, üks [[tankibrigaad]], lennuväe ningja mereväeüksused. NSV Liidu sõjaväelaste koguarv Eestis ulatus 115 000-ni. [[Nõukogude okupatsioon Lätis (1940–1941)|Nõukogude väeüksused sisenesid ka]] ka Lätisse.
* [[18. juuni]]l võttis Punaarmee oma kontrolli alla raudteejaamad, sadamad, lennuväljad, sidesõlmed, postkontorid, omavalitsusasutused ja teised strateegilise tähtsusega objektid.
* [[19. juuni]]l saabus [[Tallinn]]assea [[Jossif Stalin|Stalini]] eriesindaja [[Andrei Ždanov]], kes asus juhtima Eesti Vabariigi likvideerimist.
* [[21. juuni]]l korraldati Eestis [[Juunipööre|riigipööre]].
* [[11. juuli]]l andis NSV Liidu kaitseminister [[Semjon Timošenko]] välja käskkirja № 0141, mille alusel liideti vormiliselt veel iseseisva Eesti Vabariigi territoorium 31. juuliks 1940 [[Leningradi sõjaväeringkond|Leningradi sõjaväeringkonna]] koosseisu.
36. rida:
* [[6. august]]il otsustati [[NSV Liidu Ülemnõukogu]] VII istungjärgul Eesti NSV vastu võtta NSV Liidu koosseisu.
* [[25. august]]il võttis Riigivolikogu vastu [[Eesti NSV Konstitutsioon]]i, millega muudeti senine Riigivolikogu [[Eesti NSV Ülemnõukogu|Ülemnõukoguks]]. Uuteks kõrgemateks riigivõimu organiteks said [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]] ja [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]].
{{Sisukord paremale}}
 
==Eellugu: sõjaväebaaside leping ==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Nõukogude_okupatsioon_Eestis_(1940–1941)"