Fernando VII: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Lehekülg asendatud tekstiga 'thumb|Fernando VII<br>''Francisco Goya maal.'''
1. rida:
[[Pilt:Ferdinand VII of Spain (1814) by Goya.jpg|thumb|Fernando VII<br>''Francisco Goya maal.'']]
 
'''Fernando VII''' ([[14. oktoober]] [[1784]] [[Madrid]] – [[29. september]] [[1833]] Madrid) oli [[Hispaania]] [[Hispaania kuningas|kuningas]] aastatel [[1808]] ja [[1813]]–[[1833]]. Ta kuulus [[Bourbonid|Borbónide dünastiasse]].
 
Fernando VII oli kuningas [[Carlos IV]] poeg, kuigi on ka oletatud, et tema tegelik isa võis olla [[Manuel Godoy]], Hispaania peaminister ja kuninganna [[María Luisa]] armuke.
 
Kui Carlos IV [[Aranjuezi mäss]]u tagajärjel märtsis 1808 tagasi astus, sai Fernando [[19. märts]]il [[1808]] kuningaks. Noor kuningas otsis võimul püsimiseks toetust [[Napoleon I]], kuid viimane sundis Fernando sama aasta [[6. mai]]l troonist loobuma ja nimetas uueks Hispaania kuningaks oma venna [[Joseph Bonaparte|Josephi]]. Fernando veetis järgmised kuus aastat [[Prantsusmaa]]l Napoleoni vangina.
 
Pärast mitmeid sõjalisi ja poliitilisi tagasilööke Hispaanias nõustus Napoleon I lõpuks [[11. detsember|11. detsembril]] [[1813]] tunnistama Fernandot Hispaania seadusliku kuningana, kuid Fernando ei saanud kodumaale tagasi pöörduda enne, kui liitlasväed [[1814]]. aastal Napoleoni purustasid.
 
Fernando valitsusaeg oli probleemiderohke. Hispaania Ameerika kolooniates oli puhkenud iseseisvussõda, mis jättis Hispaania ilma valdavast osast sissetulekutest. Revolutsioonilise Prantsusmaa mõjul olid ühiskonnas levinud liberaalsed ideed, mis nõudsid kuningavõimu piiramist ja võimude lahusust. Fernando VII katsed tagasi pöörduda [[absolutism]]i tõid [[1820]]. aastal kaasa rahutused, mille tagajärjel kuningas vangistati. Kui ta [[1823]]. aastal vabastati, olles andnud nõusoleku liberaalseteks reformideks ja lubanud kõigile mässu juhtidele [[amnestia]]t, murdis ta kohe oma lubadused, pöördus tagasi vana valitsemiskorra juurde ja lasi enamiku mässu juhtidest hukata.
 
Kuningas Fernando VII oli neli korda abielus, kuid neist abieludest sündis vaid neli tütart. See sundis kuningat enne surma muutma troonipärimiskorda, et võimaldada oma tütre [[Isabel II|Isabeli]] tõus troonile. See seadusemuudatus ning sügavad vastuolud konstitutsioonilise ja absoluutse monarhia pooldajate vahel tõid pärast kuninga surma kaasa [[karlistide sõjad]].
 
{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Carlos IV]] | nimi=[[Hispaania kuningas]] | aeg=[[1808]] | järgnev=[[Joseph Bonaparte|José I]]}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Joseph Bonaparte|José I]] | nimi=[[Hispaania kuningas]] | aeg=[[1813]]–[[1833]] | järgnev=[[Isabel II]]}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Carlos IV]]|nimi=[[Jeruusalemma kuningas]]|aeg=1808–1833|järgnev=[[Isabella II]]}}
{{lõpp}}
 
[[Kategooria:Hispaania monarhid]]
[[Kategooria:Sündinud 1784]]
[[Kategooria:Surnud 1833]]
[[Kategooria:Bourbonid]]