Tšehhoslovakkia: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
renamed |
Resümee puudub |
||
5. rida:
<tr><td align=center><hr>[[Pilt:Flag of the Czech Republic.svg|150px|border|Tšehhoslovakkia lipp]]<br>[[Tšehhoslovakkia lipp]]<br>[[Pilt:Greater coat of arms of Czechoslovakia (1918-1938 and 1945-1961).svg|150px|Tšehhoslovakkia vapp]]<br>Suur vapp 1918–1939<br>[[Pilt:Lesser coat of arms of Czechoslovakia (1918-1938 and 1945-1961).svg|100px|Tšehhoslovakkia vapp]]<br>Väike vapp 1918–1939 ja<br>vapp 1945–1960<br>[[Pilt:Coat of arms of Czechoslovakia (1961-1989).svg|100px|Tšehhoslovakkia vapp]]<br>Tšehhoslovakkia vapp 1961–1989<br>[[Pilt:Coat of arms of the Czech and Slovak Federal Republic.svg|100px|Tšehhoslovakkia vapp]]<br>Tšehhoslovakkia vapp 1990–1992<br>[[Tšehhoslovakkia vapp]]</td></tr>
<tr><td align=center><hr width=75%>[[Pealinn]]: [[Praha]]</td></tr>
<tr><td align=center><hr width=75%>[[Pilt:LocationCzechoslovakia.png]]<br>Tšehhoslovakkia II maailmasõja järel ja eel</td></tr>
</table>
12. rida ⟶ 13. rida:
Tšehhoslovakkia naaberriigid olid [[Saksamaa]] (1945–[[1990]] [[Lääne-Saksamaa]] ja [[Saksa DV]]), [[Poola]], [[NSV Liit]] (alates [[1992]] [[Ukraina]]), [[Rumeenia]] (kuni 1939), Ungari ja Austria.
== Riigivalitsus ==
<table><tr valign=top><td>
;Tšehhoslovakkia riigipead:
*[[1920]]–[[1935]], [[Tomáš Masaryk]], [[Tšehhoslovakkia president]];
20. rida ⟶ 22. rida:
*[[1948]]–[[1953]], [[Klement Gottwald]], Tšehhoslovakkia president.
{{vaata|Tšehhoslovakkia riigipeade loend}}
<td>
;[[Tšehhoslovakkia Kommunistlik Partei|Tšehhoslovakkia Kommunistliku Partei]] juhid:
*1929–1953, [[Klement Gottwald]];
27. rida ⟶ 30. rida:
*[[1987]]–1989, [[Miloš Jakeš]];
*1989, [[Karel Urbánek]]
</table>
== Tšehhoslovakkia loomine ==
[[File:Mapa zemí československých.jpg|thumb|300px|Tšehhoslovakkia alad 1919]]
Tšehhoslovakkia moodustamisel liideti Prantsusmaa toetusel temaga ungarlaste, ruteenlaste ja poolakatega asustatud maa-alasid, samuti keelati sudeedisakslastel ühinemine Saksamaaga. Seetõttu oli 36% Tšehhoslovakkia elanikest riigivastased<ref>Hannes Walter. Sõdadest lähemal ja kaugemal, Tallinn 2012, lk. 78</ref>.
36. rida ⟶ 41. rida:
Tšehhoslovakkia koosseisu kuulus [[sudeedisakslased|sudeedisakslastega]] asustatud [[Sudeedimaa]], mis põhjustas [[Kolmas Riik|Kolmanda Riigi]] ja Tšehhoslovakkia vahelise vastasseisu. Pärast Tšehhoslovakkia okupeerimist Saksamaa poolt [[1939]]. aastal moodustati Tšehhoslovakkias [[Böömi- ja Määrimaa Protektoraat]] Saksamaa kaitse all ning iseseisev [[Slovaki vabariik (1939–1945)|Slovakkia]] riik. Saksamaa annekteeris Sudeedimaa, Poola [[Zaolzie]] piirkonna ning Ungari osa Slovakkiast ja suure osa Taga-Karpaatiast.
==Tšehhi ja Slovakkia Teises maailmasõjas==▼
{{vaata|Tšehhoslovakkia Teises maailmasõjas}} ▼
Pärast autonoomia nõudmist sudeedisakslaste poolt 1938. aastal kutsus [[Edvard Beneš]] 400 000 meest lippude alla ja kehtestas Sudeedimaal sõjaseaduse. Kuna keegi soovinud Euroopa sõda, liideti Müncheni lepingu alusel saksa, ungari ja poola alad emamaaga, mille järel Beneš tagasi astus ja asendati Emil Hachaga. 14. märtsil 1939 kuulutas Slovakkia end iseseisvaks ja selle iseseisvust tunnustasid paljud maailma riigid, sealhulgas [[Eesti]], [[Hiina]], [[Hispaania]], [[Itaalia]], [[Jaapan]], [[Leedu]], NSV Liit, Rumeenia, [[Šveits]] ja [[Vatikan]]. Tšehhimaast sai Saksa protektoraat. Riik, mille sõjatööstuses oli rakendatud 130 000 inimest ja mis andis 1938. aastal 25% maailma relvaekspordist, kukkus kokku nagu kaardimajake<ref>Hanes Walter. Sõdadest lähemal ja kaugemal. Tallinn 2012. Lk. 79</ref>.Tšehhoslovakkia [[eksiilvalitsus]] tegutses aga [[London]]is, ja seda juhtis riigi viimane juht [[Edvard Beneš]], eksiilvalitsust tunnustasid [[Suurbritannia]], [[USA]] ja teised liitlased, pärast Saksamaa sissetungi Venemaale ka NSV Liit. 8 miljonist tšehhist sõdisid oma riigi taastamise nimel 36 000 meest, slovakid enam-vähem üksmeelselt Saksa poolel. Pärast sõda mõrvati [[Tšehhi põrgu]]s üle 200 000 Saksamaa ja selle liitlaste sõduri, Sudeedimaalt küüditati üle 3 miljoni sakslase<ref>Hannes Walter. Sõdadest lähemal ja kaugemal. Tallinn 2012. Lk. 79</ref>. Pärast Teist maailmasõda tSehhoslovakkia taastati. ▼
==Tšehhia ja Slovakkia haldusjaotus==
Pärast [[Teine maailmasõda|II maailmasõja]] lõppu sai Tšehhoslovakkia tagasi Sudeedimaa, Zaolzie ja Slovakkia alad, aga mitte Taga-Karpaatia, mis oli asustatud põhiliselt [[ukrainlased|ukrainlastega]]. See piirkond läks 26. juuni 1945. aasta Tšehhoslovakkia-NSV Liidu lepingu alusel NSV Liidule.
[[1948]]. aastal jaotati Tšehhoslovakkia piirkondadeks:
<table><tr valign=top><td>
*1) [[Praha]], Tšehhis;
*2) [[České Budějovice]], Tšehhis;
*3) [[Plzen]], Tšehhis;
*4) [[Karlovy Vary]], Tšehhis;
<td>
*5) [[Ústí nad Labem]], Tšehhis;
*6) [[Liberec]], Tšehhis;
*7) [[Hradec Králové]], Tšehhis;
*8) [[Pardubice]], Tšehhis;
<td>
*9) [[Jihlava]], Tšehhis;
*10) [[Brno]], Tšehhis;
*11) [[Olomouc]], Tšehhis;
*12) [[Gottwaldov]], Tšehhis;
<td>
*13) [[Ostrava]], Tšehhis;
*14) [[Bratislava]], Slovakkias;
*15) [[Nitra]], Slovakkias;
*16) [[Banska Bystrica]], Slovakkias;
<td>
*17) [[Žilina]], Slovakkias;
*18) [[Košice]], Slovakkias;
*19) [[Presov]], Slovakkias.
</
▲==Tšehhi ja Slovakkia Teises maailmasõjas==
▲{{vaata|Tšehhoslovakkia Teises maailmasõjas}}
▲Pärast autonoomia nõudmist sudeedisakslaste poolt 1938. aastal kutsus [[Edvard Beneš]] 400 000 meest lippude alla ja kehtestas Sudeedimaal sõjaseaduse. Kuna keegi soovinud Euroopa sõda, liideti Müncheni lepingu alusel saksa, ungari ja poola alad emamaaga, mille järel Beneš tagasi astus ja asendati Emil Hachaga. 14. märtsil 1939 kuulutas Slovakkia end iseseisvaks ja selle iseseisvust tunnustasid paljud maailma riigid, sealhulgas [[Eesti]], [[Hiina]], [[Hispaania]], [[Itaalia]], [[Jaapan]], [[Leedu]], NSV Liit, Rumeenia, [[Šveits]] ja [[Vatikan]]. Tšehhimaast sai Saksa protektoraat. Riik, mille sõjatööstuses oli rakendatud 130 000 inimest ja mis andis 1938. aastal 25% maailma relvaekspordist, kukkus kokku nagu kaardimajake<ref>Hanes Walter. Sõdadest lähemal ja kaugemal. Tallinn 2012. Lk. 79</ref>.Tšehhoslovakkia [[eksiilvalitsus]] tegutses aga [[London]]is, ja seda juhtis riigi viimane juht [[Edvard Beneš]], eksiilvalitsust tunnustasid [[Suurbritannia]], [[USA]] ja teised liitlased, pärast Saksamaa sissetungi Venemaale ka NSV Liit. 8 miljonist tšehhist sõdisid oma riigi taastamise nimel 36 000 meest, slovakid enam-vähem üksmeelselt Saksa poolel. Pärast sõda mõrvati [[Tšehhi põrgu]]s üle 200 000 Saksamaa ja selle liitlaste sõduri, Sudeedimaalt küüditati üle 3 miljoni sakslase<ref>Hannes Walter. Sõdadest lähemal ja kaugemal. Tallinn 2012. Lk. 79</ref>. Pärast Teist maailmasõda tSehhoslovakkia taastati.
==Tšehhoslovakkia idablokis==
| |||