Redaktsioon: 26. jaanuar 2014, kell 00:28 redigeeri IFrank (arutelu \| kaastöö) 6819 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 12. juuli 2015, kell 07:57 redigeeri eemalda VillaK (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 12 043 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
4. rida: '''Narva juga''' (ka '''Narva kosk''') on [[juga]] [[Narva jõgi\|Narva jõel]], [[Narva klindiorg\|Narva klindiorus]], kunagine [[Euroopa]] veerohkeim juga. Sellelt võttis vee Narva ([[Jaanilinn]]a poolsel kaldal) [[Narva hüdroelektrijaam\|hüdroelektrijaama]] (võimsus 125 [[MW]]) rajamine [[1957]]. aastal. Narva juga on kaheharuline juga, mida poolitab [[Kreenholmi saar]]. Idapoolse joaharu laius üle 100 meetri, astangu kõrgus on 7 meetrit, ~~mis~~ja see kujutab ühtlast järsku seina. jaLäänepoolne joaharu laius ~~üle~~60 ~~100~~meetrit ~~meetri~~ja ~~, läänepoolsel joaharu~~see langeb astangutega ja, viimase astangu kõrgus on 3,5 m ~~ning laius 60 meetrit~~. Joa astangud on nüüd enamasti kuivad. Vaid suurvee ajal lastakse jugadele liigvett, mida hüdroelektrijaam ei suuda vastu võtta. Astangutest alamal on jõgi umbes 3 kilomeetri ulatuses kärestikuline. 19. rida: ==Kirjandus== Vahur Mägi. Narva kosk ja selle veejõu kasutamine. Eesti Loodus, jaanuar 1986 [http://www.parnupostimees.ee/432352/narva-kosk-kohiseb-rangelt-valvatud-uudistajatele/ Narva kosk kohiseb rangelt valvatud uudistajatele], [[Pärnu Postimees]], 10. mai 2011

Narva juga: erinevus redaktsioonide vahel