Charles Babbage: erinevus redaktsioonide vahel

 

==Automaatne kalkulaator==

Babbage'i ajal koostasid numbrilisi tabeleid inimesed, keda kutsuti ''arvutajateks e arvutiteks'', mis tähendas isikut, kes arvutab. Cambridge'is nägi ta selles inimesejuhitud protsessis suurt eksimusriski ning alustas oma elutööd, üritades tabeleid mehhaaniliselt arvutada.Ta alustas 1822. a, luues mehaanilise kalkulaatori, mille ülesandeks oli arvutada polünoomifunktsioonide väärtuseid. Erinevalt teistest tolle aja katsetustest oli Babbage'i masin konstrueeritud väärtusteseeriate automaatseks arvutamiseks. Lõplike vahede meetodit kasutades suutis ta vältida vajadust korrutamiseks ja jagamiseks. 1820. aastate alguses töötas Babbage oma esimese automaatse kalkulaatori prototüübi kallal. Mõned prototüübi osad on endiselt nähtaval teadusajaloomuuseumis Oxfordis. Selle prototüübi põhjal arendati välja esimene automaatne kalkulaator. See jäi küll lõpetamata, lõpetatud osad on nähtaval teadusmuuseumis Londonis. Esimene kalkulaator oleks koosnenud umbes 25 000 osast, kaalunud 13,6 tonni ja oleks olnud umbes 2,4 meetri kõrgune. Kuigi Babbage sai projekti jaoks küllaldaselt toetusi, jäi see siiski lõpetamata. Hiljem lõi ta täiustatud versiooni ''Automaatne kalkulaator number 2'', mis jäi samuti ellu viimata kuni aastateni 1989–1991. See masin sooritas oma esimesed arvutused Londoni teadusmuuseumis, esitades tulemusi 31 numbri täpsusega, mis on palju rohkem kui tavalisel moodsal taskukalkulaatoril.