Saksimaa hertsogiriik: erinevus redaktsioonide vahel

* 1141 – Albrecht Karu astus tagasi.

* 1142 – [[Saksa kuningas]] [[Konrad III (Saksa kuningas)|Konrad III]] andis Saksimaa hertsogi tiitli [[Welfid]]e dünastiast [[Heinrich Lõvi]]le (Heinrich XII nime all). Heinrich Lõvi laiendas järk-järgult oma võimu üle Kirde-Saksamaa. Pärast ka [[Baieri hertsogkond|Baieri hertsogkonna]] omandamist ulatusid Heinrichi valdused rohkem kui kahe kolmandikuni Saksamaast, [[Alpid]]est kuni [[Põhjameri|Põhjamere]] ja [[Läänemeri|Läänemereni]] välja, tehes temast võimsaima valitseja [[Kesk-Euroopa]]s.

*[[1147]] – Rooma paavsti [[Eugenius III]] poolt avaldatud [[bulla]]ga "Divina dispensatione" kuulutati välja ristisõja [[Läänemeri|Läänemere]] regiooni [[pagan]]atest [[slaavlased|slaavlaste]] vastu. [[1147]]. aastal [[vendide kuningas]] [[Nyklot]] alustud vasturünnakus sakside kätte langenud maade tagasisaamiseks piirasid saksi väed [[Anselm]] [[Havelburg]]ist, [[Meissen]]i [[Meißeni markkrahvkond|krahv]] [[Konrad Suur]], [[Brandenburgi mark|Brandenburg]]i [[Brandenburgi krahv|krahv]] [[Albrecht Karu]] koos [[Magdeburg]]i, [[Halberstadt]]i, [[Münster]]i, [[Merseburg]]i ja [[Määrimaa]] [[piiskop]]pidega juhtimisel vasturünnakus [[Dimin]]i kindlust.

*1180–1181 – kodusõda [[Baieri hertsogkond|Baieri]] ja Saksimaa hertsogi Heinrich Lõvi ja Saksa-Rooma keisri Friedrich Barbarossa vahel, keiser [[Friedrich I Barbarossa]] ja tema liitlased, kellest paljud olid tema isapoolse nõbu hertsog Heinrich III Lõvi [[vasall]]id ja endised toetajad, lõid Heinrich III Lõvi lõpuks. Saksa-Rooma keiser Friedrich I Barbarossa võttis Heinrich III Lõvilt tema Saksimaa ja Baieri hertsogkonnad.