Tšehhi kuningriik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
86. rida:
[[Pilt:Hradschin-fullview.jpg|thumb|220px|[[Praha linnus]] – Tšehhia hertsogite, kuningate ja keisrite iidne residents; pärast aastat 1918 Tšehhoslovakkia ja Tšehhia presidentide residents]]
===Saksa-Rooma riigis===
{{Vaata|Saksa-Rooma riik}}
[[File:Česká velmoc v druhé polovici století XIV.jpg|pisi|left|[[14. sajand]]i teisel poolel Böömimaa valitsejate kontrolli all olnud alad]]
Viimaste Přemysliidide ja neile järgnenud [[Luxemburgid]]e valitsemise ajal oli Tšehhi kuningriik [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] kõige võimsam osariik. Kuningas [[Václav II]] (Böömimaa kuningas (1278–1305), [[Krakówi hertsog]] (1291–1305) ja Poola kuningas (1300–1305) krooniti [[Poola Kuningriik|Poola]] kuningaks aastal 1300, tema poeg [[Václav III]] (Böömi ja Poola kuningas 1305–1306) [[Ungari kuningriik|Ungari]] kuningaks aasta hiljem.
Kuigi mõlemad kroonid kaotati pärast Václav III mõrva aastal [[1306]], jätkus Tšehhia tõus, kui aastal [[1346]] valiti Tšehhi trooni pärija, [[Luxemburgi dünastia]]st pärinev [[Karl IV|Karl]], Böömi kuningaga [[Karel I]], [[Roomlaste kuningas|Roomlaste kuningaks]] ja krooniti aastal 1355 [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisriks]]. [[1356. aasta kuldbulla]] avaldamine koos järgneva [[Brandenburgi mark|Brandenburgi kuurvürstkonna]] omandamisega andis Tšehhi kuningriigile kaks häält Saksa-Rooma keisri [[Kuurvürst|valimiskogus]]. Karl tegi Praha keiserlikuks [[residents]]iks ning asutas ka [[Praha]]s [[1347]]. aastal [[Karli ülikool]]i. [[Václav IV]] valitsemise ([[1378]]–[[1419]]) järel, Karel I poeg, kuningas [[Sigismund (Saksa-Rooma keiser)|Zikmund]] ([[1419]]–[[1437]]) omandas [[Ungari kuningriik#Sigismundi ajastu|Ungari krooni]] abielludes aastal 1385 valitseva kuninganna [[Mária (Ungari kuninganna)|Máriaga]]. ====Hussiitide sõjad====
{{Vaata|Hussiitide sõjad}}, ''[[Hussiidid]]'', ''[[Esimene Praha defenestratsioon|Esimene Praha]] [[defenestratsioon]]'', ''[[1419]]''
1420. aastatel algasid Tšehhhis tšehhi vaimuliku [[Jan Hus]]i (umbes 1370–1415) algatatud [[roomakatoliku kirik]]u [[reform]]iliikumise pooldajate ning roomakatoliku kirikut pooldava Saksa-Rooma riigi vahel sõjategevus, mille haripunkt oli Tšehhis 1419–1437. Ülestõus algas [[1419]]. aastal [[Praha]]s pärast [[Böömimaa]]l [[Böömimaa valitsejate loend|kuninga]] [[Václav IV]] surma. Böömimaa valitsejaks valiti [[Leedu suurvürstiriik|Leedu suurvürstiriigist]] [[Vytautas]], kes valitses kuni surmani [[1430]]. aastal. Ülestõus haaras Praha järel ka Tšehhi lõuna- ja kirdealad. Hussiitide peamise sõjajõu moodustasid [[taboriidid]] [[Jan Žižka]] ja [[Prokop Suur]]e juhtimisel, nad lõid tagasi mitu hussiitidevastast [[ristisõda]], kuni said [[1437]]. aastal lüüa ja [[1452]] alistus [[Tábor]]i linn.
[[Pilt:Bohemia1590 1609.jpg|
[[Sigismund (Saksa-Rooma keiser)|Zikmundi]] järglased – [[Ladislaus Postumus]] ([[1440]]–[[1457]]) [[Habsburgide dünastia]]st, [[Jiří Poděbradyst]] ([[1458]]–[[1471]]) ning [[Jagelloonid]]e dünastia valitsejad – tugevdasid Tšehhia staatust [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma keisririigi]] autonoomse osana. Kuningas ([[1471]]–[[1516]]) [[Ulászló II|Vladislav II-l]] keelasid kuurvürstid osaleda [[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian I]] valimistel aastal 1486. Võõrandumine keisririigist jätkus ka [[Mátyás I]] valitsusajal ([[1471]]–[[1490]]) aastast 1490, kui Tšehhia ja [[Ungari kuningriik|Ungari]] olid [[personaalunioon]]is. Tšehhi krooni maad ei olnud keisririigi osariigid ega ka osad 1500. aasta [[keisririigi reform]]iga loodud [[Keisririigi ringkonnad|keisririigi ringkondadest]].
[[File:Central europe 1648 sheperd.jpg|
[[Pilt:Austria-Hungary map.svg|thumb|right|Tšehhia (1), [[Moraavia]] (9) ja [[Austria Sileesia]] (11) [[Austria-Ungari]]s (1867–1918)]]
===Austria ertshertsogkonnas===
Pärast [[Jagelloonide dünastia]]sse kuulunud [[Ungari kuningriik|Ungari]] ja [[Böömimaa]] kuninga ([[1516]]–[[1526]]) [[Lajos II]] varajast surma [[Mohácsi lahing]]us, [[Osmanite riik|Osmanite vägede]] vastu, aastal 1526 päris Tšehhi kuningriigi tema naisevend [[Habsburgide dünastia]]st [[Austria ertshertsogkond|Austria]] [[ertshertsog]] [[Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)|Ferdinand I]] ([[1526]]–[[1564]]), Saksa-Rooma keiser [[Karl V]] noorem vend, kes sai keisriks aastal 1558.
110. rida ⟶ 112. rida:
1867. aasta [[Austria-Ungari kompromiss]]iga said Tšehhia, Moraavia ja Austria Sileesia provintsid [[Tsisleitaania]] keiserlik-kuninglikeks kroonimaadeks.
{{Vaata|Austria-Ungari}}
===Kuningriigi pärand tänapäeval===
Tänapäeva Tšehhi vabariik, mis koosneb Tšehhiast, Moraaviast ja [[Tšehhi Sileesia]]st, kasutab siiani mõnd Tšehhi kuningriigi sümbolit: kahe sabaga vapilõvi, punane ja valge triip [[Tšehhi lipp|riigilipul]] ning [[Praha linnus|kuningaloss]] [[Tšehhi vabariigi president|presidendi]] residentsina.
== Vaata ka ==
| |||