Mongolite invasioon Venemaale: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
4. rida:
Mongolite vallutuste tulemusel sunniti vallutatud alad maksma andamit mongolitele ning Kuldhordi vasallidena andma vallutatud aladelt [[nekrut]]eid mongolite vägedesse edasistese vallutusretkedele [[Mongolite invasioon Euroopasse|Euroopasse]]. Vene alade vallutamise järel määras [[Kuldhord]]i [[khaan]] 1243. aastast vürstide seast [[suurvürst]]i, kes [[Kuldhordi khaan]]i [[vasall]]ina, kogus ja vastutas Vene vürstiriikidest kogutava andami kogumise ja Kuldhordi saatmise eest.
 
==1223. aasta Subudei sõjakäik==
1237. aasta talvisel vallutussõjakäigul vallutasid mongolid, [[Tšingisiidid]]e [[Batu-khaan]]i ja tema väepealik [[Subutei]] juhtimisel esimese idapoolseima [[slaavi vürstiriikide loend|slaavi vürstiriigi]], [[Rjazani vürstiriik|Rjazan]]i ning Vladimiri-Suzdali vürstiriigis [[Kolomna]] ja põhjasuunal 1238. aasta veebruaris [[Vladimir]]i linna. Seejärel 1238. aastal purustasid mongolite väed [[Vladimiri-Suzdali vürstiriik|Vladimiri-Suzdali]] [[Vladimiri suurvürst|suurvürsti]] [[Juri II]] armee [[Siti lahing|Siti lahingus]] ja vallutasid [[Toržok]]i ja [[Tver]]i ning teised [[Vsevolod Suurpesa]] järglase Vladimiri suurvürsti, Juri Vsevolodovitši dünastia esindajate poolt valitsetud linnad. Mongolite sõjakäik jätkus märtsikuus läänesuunal [[Novgorodi vabariik]]i, kuid peatati ca 250 km kaugusel [[Novgorod]]ist.
{{Vaata|Kalka lahing}}
Tšingis-khaani väed rüüstasid [[1220]]–[[1223]], väejuhtide [[Subutai]] ja Jebe juhtimisel [[Kaukaasia]]t, [[Polovetsid|polovetse]] (nimetatud ka kõptšakkideks, kiptšakkideks, kumaanideks), [[alaanid|alaane]] ja [[Kiievi-Vene]] järglasvürstiriike ([[Venemaa ajalugu#Mongolite vallutused ja valitsusaeg|Lõuna-Venemaa]] stepialadel ja võites [[1223]]. aastal, [[Kiievi suurvürst]]i [[Mstislav III]], juhitud vene-polovetsi ühisväe [[Kalka lahing]]us. Endise Kiievi-Vene aladel tegid mongoli väed rüüsteretki põhjas kuni [[Novgorod]]ini ja läänes kuni [[Dnepr]]i jõeni. 1223. aastal otsustas Tšingis jagada impeeriumi oma esimese naise poegade ja lähedaste vahel ära, mis muutis kogu riigi valitseva perekonna omandiks, kes koos mongoli [[aristokraatia]]ga moodustasid valitseva klassi. Kõige noorem, Tolui sai Mongoolia kesk- ja lääneosa; teine poeg, Tšagatai sai [[Ile|Ile jõe]] basseinis asuva endise [[Karakitai]] riigi alad; kolmas poeg Ugedei, sai [[Džungaaria]] ning [[Irtõš]]i ülemjooksul asuvad alad ning vanimale pojale, [[Džutši]]le määrati uued vallutatud alad ([[Džutši uluss]]) [[Araali meri|Araali merest]] põhjapool (tänapäevased [[Kasahstan]]i alad), kuid Džutši suri enne Tšingis-Khaani ning temale määratud alad said tema pojale [[Batu-khaan|Batule]].
[[File:Genghis Khan empire-en.svg|pisi|Mongolite vallutuste algetapp [[Aasia]]s (1207–1227)]]
[[1235]]. aastal toimunud [[kurultai]]l, määratleti 4 järgmist sõjakäiku - 2 [[Kaug-Ida|kaug-ida]]s, Koreasse ja [[Songi dünastia|Lõuna-Songi riigi vastu]] Lõuna-Hiinasse; ühe [[Lähis-Ida|Lähis-itta]], Pärsia, [[Süüria]], [[Kaukaasia]]sse ja [[Rumi Seldžukkide sultanaat|Rumi Seldžukkide sultanaadi]] vastu [[Väike-Aasia]]s ning 1 läänesuunas, Euroopasse. Tšingis-khaani pojapoeg [[Batu-khaan]] (Džutši poeg) vallutas 1236–1237 [[Volga bulgarid|Volga bulgarite]] khaaniriigi, [[mordvalased]], [[tšuvašid]] ja teised Lõuna-Vene steppide rahvad.
 
==1237–1239 aastate sõjakäik==
[[Pilt:Sacking of Suzdal by Batu Khan.jpg|pisi|alt=Painting of a battle scene|[[Batu-khaan]] rüüstamas Venemaa linna [[Suzdal]]i veebruaris 1238, [[miniatuur]] 16. saj kroonikast.]]
1237. aasta talvisel vallutussõjakäigul vallutasid mongolid, 12 [[Tšingisiidid]]ei [[Batu-khaan|Batu]]i, [[Güjük-khaan|Güjük]], Büri jt. ja temamongoli väepealik [[Subutei]] juhtimisel esimese idapoolseima [[slaavi vürstiriikide loend|slaavi vürstiriigi]], [[Rjazani vürstiriik|Rjazan]]i ning Vladimiri-Suzdali vürstiriigis [[Kolomna]] ja põhjasuunal 1238. aasta veebruaris [[Vladimir]]i linna. Seejärel 1238. aastal purustasid mongolite väed [[Vladimiri-Suzdali vürstiriik|Vladimiri-Suzdali]] [[Vladimiri suurvürst|suurvürsti]] [[Juri II]] armee [[Siti lahing|Siti lahingus]] ja vallutasid [[Toržok]]i ja [[Tver]]i ning teised [[Vsevolod Suurpesa]] järglase Vladimiri suurvürsti, Juri Vsevolodovitši dünastia esindajate poolt valitsetud linnad. Mongolite sõjakäik jätkus märtsikuus läänesuunal [[Novgorodi vabariik]]i, kuid peatati ca 250 km kaugusel [[Novgorod]]ist.
 
Sõjakäigu järel Põhja-Vene aladele, suundusid mongolite Lõuna-Vene aladele, kus vallutasid [[Gluhhov]]i, [[Tšernigiv]]i, [[Perejaslavl]]i ja [[Kiiev]]i (1240), [[Galiitsia-Volõõnia vürstiriik|Galiitsia-Volõõnia]] mille järel jäid mongolite väed laagrisse. Aastaks 1240 oli mongolite kätte langenud kõik [[Kiievi-Vene]] endised maad, välja arvatud idaslaavlastega asustatud loodealad: [[Połacki vürstiriik|Połacki]], [[Turaŭ vürstiriik|Turaŭ]], [[Pihkva vürstiriik|Pihkva vürstiriik]] ja [[Novgorodi vürstiriik]].
13. rida ⟶ 21. rida:
 
[[Kuldhord]]i lagunemise järel saavutas [[Moskva suurvürst]] [[Ivan III]] [[1480]]. aastal ametlikult Moskva sõltumatuse [[Kuldhord]]ist, kui pärast [[Ugral seismine|Ugral seismist]] loobusid [[Krimmi khaaniriik|Krimmi khaaniriigi]] väed [[Moskva suurvürstiriik|Moskva suurvürstiriigi]] valdustesse tungimast.
 
[[File:Genghis Khan empire-en.svg|pisi|Mongolite vallutuste algetapp [[Aasia]]s (1207–1227)]]
==Vaata ka==
*[[Mongolite riik]], [[Kuldhord]]