Tõrv: erinevus redaktsioonide vahel

Lisatud 10 baiti ,  6 aasta eest
P
resümee puudub
P (vikindust using AWB)
PResümee puudub
 
[[Tökat]] on [[kasetoht|kasetohust]] valmistatud tõrv, mida kasutati nii hobuse[[rakmed|rakmete]], nahksaapa- kui [[vanker|vankrimäärdena]] samuti [[suusk]]ade tõrvamiseks.
 
[[Puit]] koosneb põhiliselt [[tselluloos]]ist (30–60%) ja [[ligniin]]ist (22–54%), [[okaspuu]]des on ka [[vaik]]u. Õli ja tõrva kui sellist pole olemas ei puidus, [[kivisüsi|kivisöes]] ega [[põlevkivi]] [[kerogeen]]is – need tekivad [[kõrgmolekulaarnekõrgmolekulaarsed ühendid|kõrgmolekulaarsest]] orgaanilisest ainest kuumutamisel ilma hapniku juurdevooluta.
 
== Ajalugu ==
 
Pajas põletamise juhis. See on oma lihtsusest tingituna olnud üks enamlevinud tõrvapõletamise viis. Siin tõrvapuid ei põletata, vaid kuumutatakse hapnikuvaeses keskkonnas. Künka nõlvale kaevatakse madal süvend, mille põhja asetatakse nõgus plekk auguga keskel. Selle augu alla pannakse plekist tehtud lehter, mille otsa tuleb metallrenn või toru, et juhtida saadav tõrv madalamal asetsevasse anumasse. Nüüd tuleb pada täita võimalikult tihedalt peeneks lõigatud püstiasendis käredega ning asetada see kummuli plekile. Paja servad peab saviga tihendama, mille võib veel omakorda katta liivakihiga. Paja ümber ja peale tehakse tuli. Kui savi kütmise ajal praguneb, siis tuleb liiva peale raputa. Vastasel juhul võivad käred õhuhapniku juurdepääsul põlema süttida. Kütmise võib lõpetada, kui tõrvavool jääb väiksemaks – muutub niiditaoliselt nirisevaks. 40–50 liitrise paja puhul peale eelsoojendust kestab tõrvaajamine 3–4 tundi ja tõrva saadakse umbkaudu 4 liitrit.
 
[[Puit]] koosneb põhiliselt [[tselluloos]]ist (30–60%) ja [[ligniin]]ist (22–54%), [[okaspuu]]des on ka [[vaik]]u. Õli ja tõrva kui sellist pole olemas ei puidus, [[kivisüsi|kivisöes]] ega [[põlevkivi]] [[kerogeen]]is – need tekivad [[kõrgmolekulaarne|kõrgmolekulaarsest]] orgaanilisest ainest kuumutamisel ilma hapniku juurdevooluta.
 
== Vaata ka ==