Orava vald: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
{{See artikkel| räägib praegusest vallast; 1939 loodud valla kohta vaata artiklit [[Orava vald (1939)]]; varasema valla kohta vaata artiklit [[Orava vald (Vastseliina kihelkond)]].}}
{{EestiVald
| nimi = Orava vald
13. rida:
 
'''Orava vald''' asub [[Eesti]] kaguosas ja on üks 13-st [[Põlvamaa]] vallast. Valla keskuseks on Orava küla. Orava on [[Tallinn|Tallinnast]] 285 km ja [[Põlva|Põlvast]] 42 km kaugusel. Valla territooriumi suurus on 17 567,4 ha.
 
Orava vallavanem on [[Riina Sabalisk]].<ref>[https://www.siseministeerium.ee/public/KOV_juhid__veebr_2014.xls Siseministeerium: Kohalike omavalitsuste juhid 2014. a. jaanuari seisuga], vaadatud 17. oktoober 2014</ref>
 
Vallas on kokku 30 erinevat küla: [[Hanikase]], [[Jantra]], [[Kahkva]], [[Kakusuu]], [[Kamnitsa]], [[Kliima]], [[Korgõmõisa]], [[Kõivsaare]], [[Kõliküla]], [[Kõvera]], [[Lepassaare]], [[Liinamäe]], [[Luuska]], [[Madi]], [[Marga]], [[Orava]], [[Oro]], [[Piusa]], [[Praakmani]], [[Päka]], [[Pääväkese]], [[Rebasmäe]], [[Riihora]], [[Rõssa]], [[Soe]], [[Soena]], [[Suuremetsa]], [[Tamme]], [[Tuderna]], [[Vivva]]. Domineerival kohal on isiklikud majapidamised.
 
Piirkonnas asub valla ainuke kool – [[Orava Põhikool]] (avati 1. septembril 1997) ja Orava Lasteaed. Oraval on perearstikeskus. Vallas on üks kultuurimaja ja kaks raamatukogu: Orava ja Hanikase.
Orava vald on looduslikult mitmekesine. Vallas on neli järve: Orava, Solda, Mustjärv ja Kõvera järv. Valla üheks piiriks on Järvepää järv. Peale selle on kaks jõge: Piusa jõgi ja Mädajõgi ning kolm oja: Rebasmäe, Tuderna ja Kamnitsa oja.
 
== Loodus ==
Vallas on Eesti ühed ilusamad metsad: suure tootlikkusega, mitmekesised nii liigiliselt koosseisult kui paiknevuselt. Metsa on ligikaudu 10 000 ha, põllumaa all on ligikaudu 7000 ha. Elanikkonna põhiliseks tegevuseks on põllu- ja metsamajandus.
Orava vald on looduslikult mitmekesine. Vallas on neli järve: [[Orava järv|Orava]], [[Solda järv|Solda]], [[Orava Mustjärv|Mustjärv]] ja [[Kõvera järv]]. Valla üheks piiriks on [[Järvepää järv]]. Peale selle on kaks jõge: [[Piusa jõgi]] ja [[Mädajõgi]] ning kolm oja: [[Rebasmäe oja|Rebasmäe]], [[Tuderna oja|Tuderna]] ja [[Kamnitsa oja]].
 
Orava valla territooriumile jääb osa Orava ja Ilumetsa metskonnast. Riigi metsamaad on vallas 9142,9 ha. Vallas olevaid metsi on nimetatud Eesti ühedühtedeks ilusamadilusamateks metsad:ning suureneid tootlikkusega,on mitmekesisediseloomustavat suur tootlikkus ja mitmekesisus nii liigiliselt koosseisult kui ka paiknevuselt. Metsa on ligikaudu 10 000 ha, põllumaa all on ligikaudu 7000 ha. Elanikkonna põhiliseks tegevuseks on põllu- ja metsamajandus.
Piirkonnas asub valla ainuke kool – Orava Põhikool (avati 1. septembril 1997) ja Orava Lasteaed. Oraval on perearstikeskus. Vallas on üks kultuurimaja ja kaks raamatukogu: Orava ja Hanikase.
 
Valla tähtsamaks maavaraks on [[Piusa|Piusas]] leiduv riikliku tähtsusega kvartsliiv. Eesti Maavarade komisjoni pooltkomisjon on kinnitatudkinnitanud aktiivseks tarbevaruks 1816 tuhat m³.
Orava valla territooriumile jääb osa Orava ja Ilumetsa metskonnast. Riigi metsamaad on vallas 9142,9 ha.
 
Vallas on kolm looduskaitseala kogupindalaga 34,7 ha: [[Ilumetsa kraatridmeteoriidikraatrid]] 2,5 ha, Ilumetsa[[Rebasmäe allikas]] 1,2 ha ja [[Piusa koopad]] 31 ha.
Valla tähtsamaks maavaraks on [[Piusa|Piusas]] leiduv riikliku tähtsusega kvartsliiv. Eesti Maavarade komisjoni poolt on kinnitatud aktiivseks tarbevaruks 1816 tuhat m³.
 
[[Piusa koobaste looduskaitseala]] on moodustatud Põlva RSN TK 30. septembri 1981 otsusega nr 180 (idapoolsed koobastikud) ja laiendatud Põlva Maavalitsuse 15. jaanuari 1992 määrusega nr 16 lahustükiga (läänepoolsed koobastikud). [[Piusa]] on kujunenud üheks turistide põhikülastusobjektiks Kagu -Eestis.
Vallas on kolm looduskaitseala kogupindalaga 34,7 ha: Ilumetsa kraatrid 2,5 ha, Ilumetsa allikas 1,2 ha ja Piusa koopad 31 ha.
 
[[Piusa koobaste looduskaitseala]] on moodustatud Põlva RSN TK 30. septembri 1981 otsusega nr 180 (idapoolsed koobastikud) ja laiendatud Põlva Maavalitsuse 15. jaanuari 1992 määrusega nr 16 lahustükiga (läänepoolsed koobastikud). [[Piusa]] on kujunenud üheks turistide põhikülastusobjektiks Kagu Eestis.
 
Orava vallavanem on [[Riina Sabalisk]].<ref>[https://www.siseministeerium.ee/public/KOV_juhid__veebr_2014.xls Siseministeerium: Kohalike omavalitsuste juhid 2014. a. jaanuari seisuga], vaadatud 17. oktoober 2014</ref>
 
== Ajalugu ==
37. rida ⟶ 36. rida:
[[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] perioodil (1919–1940) kuulus Orava vald Võru maakonna koosseisu. 1961. aastal liideti Suuremetsa külanõukogu (endine Orava vald) Põlva rajooniga. 26. augustil 1992 omistati valla staatus uuesti.
 
== Pilte ==
<gallery>
Orava vallavalitsuse maja.JPG|Orava vallavalitsuse maja
Orava kool.JPG|Orava koolimaja
Ilumetsa Põrguhaud 2013 08.jpg|Põrguhaud, suurim [[Ilumetsa meteoriidikraatrid|Ilumetsa meteoriidikraatrite]] seas
Rebasmäe allikas 2015-05-23.JPG|[[Rebasmäe allikas]]
PiusaKoopad.jpg|[[Piusa koopad]]
Piusa raudteejaamahoone.JPG|[[Piusa raudteejaam]]a hoone
</gallery>
==Viited==
{{viited}}
 
==Välislingid==
{{Commons|Category:Orava Parish}}
*[http://www.orava.ee/ Orava valla koduleht]