Avaste looduskaitseala: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
4. rida:
Kaitseala põhiosa moodustab [[Avaste soo]] (kaugele arenenud [[madalsoo]] või [[siirdesoo]]). Ülejäänud osa on kuivendatud [[soovikumets]], soostuv [[lodumets]] või kinnikasvanud [[jääksoo]]d ja [[sooniit|sooniidud]]. Kaitsealale jääb vanu talukohti ([[Maalinna soosaar]]el ja [[Parasmaa]] küla servaaladel). Teine oluline soosaar on [[Kärje mägi]] ([[Kärje soo]]s).
== Väärtus ==
Avaste looduskaitsealal on [[geoloogia|geoloogiline]], veekaitseline ja [[ökoloogia|ökoloogiline]] väärtus.
Keskne turismiobjekt on kaitseala edelaosas Maalinna soosaarel olev [[Soontagana maalinn]]. Sellel soosaarel on puhke- ja lõkkepaiku, sealt lähtuvad laudteed soosse ja [[Kurese]]le.
== Kaitsud liigid ==
Avaste looduskaitseala elab kaitsud linnuliike:
[[merikotkas]] (''Aquila chrysaetos''),
[[kaljukotkas]] (''Haliaeetus albicilla''),
[[väike-konnakotkas]] (''Aquila pomarina''),
[[väikepistrik]] (''Falco columbarius''),
[[kanakull]] (''Accipiter gentilis''),
[[rohunepp]] (''Gallinago media''),
[[metsis]] (''Tetrao urogallus''),
[[teder]] (''Tetrao tetrix''),
[[soo-loorkull]] (''Circus pygargus'')),
[[välja-loorkull]] (''Circus cyaneus''),
[[roo-loorkull]] (''Circus aeruginosus''),
[[sookurg]] (''Grus grus''),
[[rüüt]] (''Pluvialis apricaria''),
[[vööt-põõsalind]] (''Sylvia nisoria''),
[[mudatilder]] (Tringa glareola),
[[punajalg-tilder]] (Tringa totanus),
[[mustsaba-vigle]] (Limosa limosa),
[[punaselg-õgija]] (Lanius collurio),
[[hallõgija]] (Lanius excubitor),
[[suurkoovitaja]] (Numenius arquata),
[[valgeselg-kirjurähn]] (Dendrocopos leucotos),
[[hallpea-rähn]] (Picus canus),
[[laanepüü]] (Tetrastes bonasia),
[[hoburästas]] (Turdus viscivorus),
[[öösorr]] (Caprimulgus europaeus) ja
[[kiivitaja]] (Vanellus vanellus).
Kaitsud taimeliigid on
[[harilik porss]] (Myrica gale),
[[kahkjaspunane sõrmkäpp]] (Dactylorhiza incarnata),
[[harilik käoraamat]] (Gymnadenia conopsea),
[[kuninga-kuuskjalg]] (Pedicularis sceptrum-carolinum),
[[vööthuul-sõrmkäpp]] (Dactylorhiza fuchsii),
[[soo-neiuvaip]] (Epipactis palustris),
[[Eesti soojumikas]] (Saussurea alpina subsp. esthonica),
[[lodukannike]] (Viola uliginosa),
[[siberi võhumõõk]] (Iris sibirica),
[[suur käopõll]] (Listera ovata),
[[mets-õunapuu]] (Malus sylvestris),
[[kahelehine käokeel]] (Platanthera bifolia),
[[kõdu-koralljuur]] (Corallorhiza trifida)
ja
[[kaunis kuldking]] (Cypripedium calceolus).
<ref name="seletuskiri">[http://www.keskkonnaamet.ee/public/seletuskiri_Avaste_LKA.rtf Seletuskiri ]</ref> Siis ka veel (allikas?)
[[soohiilakas]] (''Liparis loeselii''),
[[sookäpp]] (''Hammarbya paludosa''),
[[kärbesõis]] (''Ophrys insectifera'') ja [[täpiline sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza incarnata'').
== Vööndid ==
| |||