Flandria krahvkond: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
159. rida:
Esialgu mõtlesid Prantsuse kuningad selle teoga tagada Prantsuse põhjapiiri ohutust viikingite rünnakute vastu. Siiski kasutasid krahvid kriisiolukorda ära, liidendades krahvkonnaga ümbritsevaid rüüstatud territooriume. Krahvid laiendasid aastate jooksul esialgse flaami ''pagus'' mõju kõigi territooriumide üle [[Schelde]] jõest lõunas ja läänes, sealhulgas ''Neli amti'', [[Zeelandi Flandria]], [[Aalsti linnakrahvkond]] idas ja [[Artois' krahvkond]] lõunas, mis jäi Flandria osaks, kuni sellest sai aastal 1237 eraldi krahvkond. Pärast seda oli Artois' krahvkond eraldi tiitliga mitu korda siiski Flandria krahvi alluvuses, kuni Prantsuse kroon selle neelas.
[[Flandria krahv]]i (1037–1067) [[Balduin V (Flandria)|Balduin V]] ja Adela (kes oli [[Prantsusmaa kuningas|Prantsusmaa kuninga]] (972–1031) [[Robert II Vaga]] tütar) tütar, [[Flandria Matilda]] (c. 1031–1083) abiellus 1053. aastal [[ Normandia hertsogiriik|Normandia]] hertsogi ja hilisema [[Inglismaa kuningas|Inglismaa kuninga]] [[William Vallutaja]]ga ning krooniti [[1068]]. aastal [[Inglismaa kuninganna]]ks.
=== Õitseng 12. ja 13. sajandil (1071–1278) ===
| |||