Läänegootide kuningriik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
97. rida:
[[Pilt:Hispania 700 AD.PNG|pisi|Läänegootide Hispania ja selle regionaalne jaotus aastal 700, enne moslemite vallutusi.]]
[[Pilt:Reccared I Conversión, by Muñoz Degrain, Senate Palace, Madrid.jpg|pisi|Rekkaredi usuvahetus.]]
Kuningaks saades pöördus Leovigildi poeg [[Rekkared I]] (586–601) katoliiklikku [[kristlus]]se. See viis mõningate rahutusteni kuningriigis, aadlimässuni [[Arianism|ariaanist]] Merida piiskopi juhtimisel, mis suruti maha; ta lõi tagasi veel ka ühe frankide pealetungi põhjas. [[Rekkared I]] juhatas veel [[Kolmas Toledo kirikukogu|kolmandat Toledo kirikukogu]] aastal 589, kus ta kuulutas oma usuks [[Nikaia
Katoliku usku pöördunud Toledo kuningriigis tegutses [[Sevilla Isidorus]] (umbes [[560]]–[[636]]), [[Sevilla]] [[peapiiskop]], keskaegne [[kirjanik]] ja esimese põhjaliku [[entsüklopeedia]] ''Etymologiae'' autor. Sevilla Isidorus oli keskaja üks suurimaid õpetlasi, kes valdas nii [[ladina keel|ladina]], [[kreeka keel|kreeka]] kui ka [[heebrea keel]]t ning oli tuttav nii ilmaliku, vaimuliku kui ka [[patristika|patristilise]] kirjandusega. Ta oli ka [[katoliku kirik]]u energiline ja väärikas kõrgvaimulik, kes oli rahva seas imetletud ja austatud oma teadmiste, kõneosavuse ja vooruste poolest. Sevilla Isidorus mängis olulist rolli ka haridusvaldkonnas ning pani aluse vaimulikule õppeasutusele [[Sevilla]]s.
Rekkaredi poeg Liuva II sai kuningaks aastal 601, kuid kukutati läänegootide aadliku [[Witterich]]i (603–610) poolt, mis lõpetas lühiealise dünastia. Aastatel 610 kuni 631 oli mitmeid läänegootide kuningaid ja sel perioodil toimus pidevalt kuningamõrvu. Sel perioodil toimus ka Bütsantsi valduste lõplik vallutamine lõunas. Sõda jätkus põhjas [[baskid]]e ja [[astuurid]]e vastu, ja tõepoolest, see jätkus kogu ülejäänud läänegootide kuningriigi olemasolu jooksul. Need kuningad töötasid ka ususeaduste kallal, eriti kuningas [[Sisebut]] (612–621), kes kehtestas mitu karmi seadust juutide vastu ja sundis palju juute kristlusesse pöörduma. Sisebut oli ka edukas bütsantslaste vastu, võttes mitu nende linna, sealhulgas [[Málaga]]. Bütsantslasi võitis lõplikult [[Suinthila]] (621–631), kes vallutas kõik nende Hispaania valdused aastaks 625. Suinthila kukutati frankide poolt ja asendati [[Sisenand]]iga.
| |||