Mongolite invasioon Venemaale: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
2. rida:
'''Mongolite invasioon [[Venemaa]]le''' ehk '''[[Vene]] alade vallutamine''' oli aastatel 1237–1240 [[Mongolite riik|Mongolite riigi]] ja [[Kuldhord]]i vägede sõjaline [[invasioon]], endise [[Kiievi-Vene]] riigi aladele ning Kiievi-Vene riigi lagunemise järel eraldunud, iseseisvunud ja omavahel rivaalitsevate [[slaavi vürstiriikide loend|vürstiriikide]] vallutamine ja alistamine.
Mongolite vallutuste tulemusel sunniti vallutatud alad maksma andamit mongolitele ning Kuldhordi vasallidena andma vallutatud aladelt [[nekrut]]eid mongolite vägedesse edasistese vallutusretkedele [[Mongolite invasioon Euroopasse|Euroopasse]]. Vene alade vallutamise järel määras [[Kuldhord]]i [[khaan]] 1243. aastast vürstide seast [[suurvürst]]i
1237. aasta talvisel vallutussõjakäigul vallutasid mongolid, [[Tšingisiidid]]e [[Batu-khaan]]i ja tema väepealik [[Subutei]] juhtimisel esimese idapoolseima [[slaavi vürstiriikide loend|slaavi vürstiriigi]], [[Rjazani vürstiriik|Rjazan]]i ning Vladimiri-Suzdali vürstiriigis [[Kolomna]] ja põhjasuunal 1238. aasta veebruaris [[Vladimir]]i linna. Seejärel 1238. aastal purustasid mongolite väed [[Vladimiri-Suzdali vürstiriik|Vladimiri-Suzdali]] [[Vladimiri suurvürst|suurvürsti]] [[Juri II]] armee [[Siti lahing|Siti lahingus]] ja vallutasid [[Toržok]]i ja [[Tver]]i ning teised [[Vsevolod Suurpesa]] järglase Vladimiri suurvürsti, Juri Vsevolodovitši dünastia esindajate poolt valitsetud linnad. Mongolite sõjakäik jätkus märtsikuus läänesuunal [[Novgorodi vabariik]]i, kuid peatati
Sõjakäigu järel Põhja-Vene aladele, suundusid mongolite Lõuna-Vene aladele, kus vallutasid [[Gluhhov]]i, [[Tšernigiv]]i, [[Perejaslavl]]i ja [[Kiiev]]i (1240), [[Galiitsia-Volõõnia vürstiriik|Galiitsia-Volõõnia]] mille järel jäid mongolite väed laagrisse. Aastaks 1240 oli mongolite kätte langenud kõik [[Kiievi-Vene]] endised maad, välja arvatud idaslaavlastega asustatud loodealad: [[Połacki vürstiriik|Połacki]], [[Turaŭ vürstiriik|Turaŭ]], [[Pihkva vürstiriik|Pihkva vürstiriik]] ja [[Novgorodi vürstiriik]]. ▼
▲1237. aasta talvisel vallutussõjakäigul vallutasid mongolid, [[Tšingisiidid]]e [[Batu-khaan]]i ja tema väepealik [[Subutei]] juhtimisel esimese idapoolseima [[slaavi vürstiriikide loend|slaavi vürstiriigi]], [[Rjazani vürstiriik|Rjazan]]i ning Vladimiri-Suzdali vürstiriigis [[Kolomna]] ja põhjasuunal 1238. aasta veebruaris [[Vladimir]]i linna. Seejärel 1238. aastal purustasid mongolite väed [[Vladimiri-Suzdali vürstiriik|Vladimiri-Suzdali]] [[Vladimiri suurvürst|suurvürsti]] [[Juri II]] armee [[Siti lahing|Siti lahingus]] ja vallutasid [[Toržok]]i ja [[Tver]]i. Mongolite sõjakäik jätkus märtsikuus läänesuunal [[Novgorodi vabariik]]i, kuid peatati alanud [[sula]] tõttu 250 km kaugusel [[Novgorod]]ist.
[[File:MongolEmpireDivisions1300.png|pisi|left|300px|[[Mongolite riik|Mongolite riigi]] alad [[tšingisiidid]]e valitsuse all, 14. sajandi alguses. Kollane - [[Kuldhord]], roheline - Yuani dünastia valdused, hall - Tšagatai valdused ja lilla - Ilkhanaat]]
▲Sõjakäigu järel Põhja-Vene aladele, suundusid mongolite Lõuna-Vene aladele, kus vallutasid [[Gluhhov]]i, [[Tšernigiv]]i, [[Perejaslavl]]i ja [[Kiiev]]i (1240), [[Galiitsia-Volõõnia vürstiriik|Galiitsia-Volõõnia]] mille järel jäid mongolite väed laagrisse. Aastaks 1240 oli mongolite kätte langenud kõik [[Kiievi-Vene]] endised maad, välja arvatud idaslaavlastega asustatud loodealad: [[Połacki vürstiriik|Połacki]], [[Turaŭ vürstiriik|Turaŭ]], [[Pihkva vürstiriik|Pihkva vürstiriik]] ja [[Novgorodi vürstiriik]].
[[Mongolite riik|Mongolite riigi]] suurkhaan või [[Kuldhord]]i [[khaan]] määras 1243. aastast vürstide seast [[suurvürst]]i (1. [[Jaroslav Vsevolodovitš]]), kes khaani [[vasall]]ina kogus ja vastutas [[Vene]] vürstiriikidest kogutava andami kogumise ja Kuldhordi saatmise eest. [[13. sajand]]il olid idapoolsed vene vürstiriigid mongolite [[Kuldhord]]i vasallriigid ning vürstiriikide valitsejad said õiguse valitseda vürstiriikides [[suurkhaan]]ilt. Jaroslav Vsevolodovitši surma järel nimetati suurvürstiks, tema pojad [[Andrei Jaroslavitš]] ja [[Aleksandr Jaroslavitš]] ning järgnevalt toetas Kuldhordi khaan piirkondlikes konfliktides suurvürsti võimu eest Jaroslav Vsevolodovitši järglasi, kes järgnevalt võimuvõitluses piirkondlike [[Rjurikovitšid|Rjurikovitšite]] dünastialiinidega, laiendasid Moskva vürstiriigi võimsust ning ühendasid moodustunud [[Venemaa]] alad [[Moskva suurvürstiriik]]i.
[[Kuldhord]]i lagunemise järel saavutas [[Moskva suurvürst]] [[Ivan III]] [[1480]]. aastal ametlikult Moskva sõltumatuse [[Kuldhord]]ist, kui pärast [[Ugral seismine|Ugral seismist]] loobusid [[Krimmi khaaniriik|Krimmi khaaniriigi]] väed [[Moskva suurvürstiriik|Moskva suurvürstiriigi]] valdustesse tungimast.
| |||