Ülem-Sileesia: erinevus redaktsioonide vahel

Aastal 1327 vandusid Ülem-Sileesia hertsogid, nagu enamus nende Alam-Sileesia nõbusid, truudust kuningas [[Jan Lucemburský]]le, saades seeläbi [[Tšehhi kuningriik|Böömimaa kuningriigi]] vasallideks. Poola taasloomisel kuningas [[Kazimierz III Wielki]] Wielki ajal jäeti kogu Sileesia välja, kui mitte-Poola maa, 1335. aasta [[Trentschini leping]]uga sai see [[Tšehhi krooni maad|Böömimaa kroon]]i ja — kaudselt — Saksa-Rooma riigi maaks. 14. sajandi keskpaigaks peatus Saksa asunike sissevool Ülem-Sileesiasse [[Must Surm|Musta Surma]] tõttu. Erinevalt Alam-Sileesiast peatus [[Germaniseerimine|germaniseerimise]] protsess; enamus rahvastikust rääkis poola ja [[Sileesia keel|sileesia]] keelt emakeelena, sageli koos saksa ([[Saksa keele sileesia murre|sileesia saksa]]) keelega teise keelena. Lõunapoolsetel aladel räägiti ka [[Lachi murded|Lachi murdeid]]. Kui ladina, tšehhi ja saksa keelt kasutati ametliku keelena linnades, hakkasid alles 1550. aastatel ([[Reformatsioon]]i ajal) ilmuma ülestähendused Poola nimedega.

Ülem-Sileesiat tabasid [[Hussiitide sõjad]] ja aastal 1469 vallutati see [[Ungari kuningriik|Ungari]] kuninga [[Mátyás I]] poolt, samas Oświęcimi ja Zatori hertsogkonnad läksid tagasi Poola kroonile. Pärast [[Jagelloonid|Jagelloonist]] [[Ungari]] ja [[Böömimaa]] kuninga [[Lajos II|Ludvíki]] surma aastal 1526 päriti Böömimaa krooni maad Austria [[Habsburgid]]e poolt. 16. sajandil pöördus suur osa Sileesiast [[Kaspar Schwenckfeld]]i eestvedamisel [[Reformatsioon|protestantismi]]. Pärast 1620. aasta [[Valgemäe lahing]]ut taastasid [[Katoliku kirik|katoliikliku]] Habsburgide dünastia keisrid [[Jesuiidid|jesuiitide]] juhtimisel jõuga katoliikluse.