Ülem-Sileesia: erinevus redaktsioonide vahel

9. sajandi [[Baieri geograaf]]i järgi asus lääneslaavi [[opolaanid]]e hõim Odra jõe ülemjooksul [[Suur rahvasterändamine|Suure rahvasterändamise]] ajast, keskusega [[Opole]] [[Gard (arheoloogia)|gard]]i ümbruses. Vürst [[Svatopluk I]] (871 - 894871–894) ajal oli kogu Sileesia osa tema [[Suur-Määri vürstiriikriik|Suur-Määri vürstiriigi]] valdustest. Selle lagunemisel pärast aastat 906 langes piirkond [[Čechy|Böömimaa]] [[Přemysliidid]]est valitsejate, hertsog [[Spytihněv I]] (894 - 915894–915) ja tema poja [[Vratislav I]] (915 - 921915–921) mõju alla, viimane oli võibolla asutaja ja nimeandja Sileesia pealinnale Wrocławile[[Wrocław]]ile (tšehhi ''Vratislav'').

Aastaks 990 vallutas äsjane [[Piastid|Piastist]] [[polaanid]]e hertsog [[Mieszko I]] suure osa Sileesiast. Kesk-Sileesia [[Niemcza]] linnusest alistas tema poeg ja järglane [[Bolesław I Chrobry]] (992 - 1025992–1025), olles rajanud [[Wrocławi peapiiskopkond|Wrocławi peapiiskopkonna]], paganlike opolaanide Ülem-Sileesia maad, mis oli seejärel mitusada aastat [[Poola ajalugu Piastide dünastia ajal|Poola]] osa, kuigi vaidlustatud Böömimaa hertsogite poolt, nagu [[Břetislav I]], kes alates aastast 1025 tungis mitu korda Sileesiasse. Lõpuks, aastal 1137 jõudis Poola vürst [[Bolesław III Krzywousty]] (1107 - 11381107–1138) kokkuleppele [[Böömimaa valitsejate nimistu|Böömimaa hertsogi]] [[Soběslav I]]-ga, kui tehti rahu piiri kinnitamiseks piki [[Sudeedid|Sudeete]].