Erinevus lehekülje "Juunipööre" redaktsioonide vahel

Nõukogude Liidu valitsuse kutsel külastas [[Sõjavägede Ülemjuhataja]] [[kindral]] [[Johan Laidoner]] [[7. detsember|7. detsembril]] [[1939]] [[Moskva]]t. Seal kinnitas [[Stalin]] taas [[Baltimaad|Balti riikide]] puutumatust. Laidoner rääkis oma sõitu tutvustavas raadiokõnes: ''Ma võin tõendada, et minu külaskäik Moskvasse andis minule veel kord kindla tõenduse selles, et meie oleme targalt toiminud, kui sõlmisime vastastikuse abistamise pakti N. Liiduga. Sellega hoidsime ära sõjalise kokkupõrke võimaluse N. Liiduga ja – mis veel tähtsam – meil on rohkem kindlustatud võimalus jääda välja praeguse suure Euroopa sõjakeerisest ja tulevikus võime elada rahus oma suure idanaabriga.''<ref name="Kindral J. Laidoneri kõne raadios">[http://et.wikisource.org/wiki/S%C3%B5jav%C3%A4gede_%C3%BClemjuhataja_vastuv%C3%B5tt_Moskvas Eestile ei ole N. Liidu poolt esitatud mingeid nõudmisi] Päevaleht, 17. detsember 1939.</ref>
 
 
14. juunil 1940 kandis Nõukogude Liidu täievoliline esindaja [[Kuzma Nikitin]] telegrammiga ette olukorrast Eestis:
[[9. juuni]]l 1940 andis Nõukogude Liidu kaitse rahvakomissar, [[marssal]] [[Semjon Timošenko]] ja [[Punaarmee]] kindralstaabi ülem, 1. järgu komandarm [[Boriss Šapošnikov]] välja [[NSV Liidu Kaitserahvakomissariaadi direktiiv nr 02622|NSV Liidu Kaitserahvakomissariaadi direktiivi nr. 02622]]<ref>[https://ru.wikisource.org/wiki/%D0%94%D0%B8%D1%80%D0%B5%D0%BA%D1%82%D0%B8%D0%B2%D0%B0_%D0%9D%D0%9A%D0%9E_%D0%A1%D0%A1%D0%A1%D0%A0_%D0%BE%D1%82_9.06.1940_%E2%84%96_02622 Директива НКО СССР от 9.06.1940 № 02622]</ref>, millega [[Punalipuline Balti laevastik]] ja [[Leningradi sõjaväeringkond]] said korralduse alustada ettevalmistusi sissetungiks Eestisse: viia 10. juuni, kella 5.00 PBL, Leningradi SVR juhataja, [[Kirill Meretskov]]i alluvusse ja olla 12. juunil valmis [[lahinguülesanne]]te täitmiseks. 14. juunil algas Eesti mere ja õhublokaad: 14. juunil tulistati alla Soome reisilennuk [[Kaleva (lennuk)|Kaleva]].
 
[[14. juuniljuuni]]l 1940 kandis Nõukogude Liidu täievoliline esindaja [[Kuzma Nikitin]] telegrammiga ette olukorrast Eestis:
 
''1) Eestlased teostavad energilisi sõjalisi ettevalmistusi. On läbi viidud reservohvitseride ja reameeste salajane [[mobilisatsioon]]. Iga päev tõmbab mundri selga mitukümmend äsja saabunud reservohvitseri. Öösiti jaamas [sõjaväkke] kutsutute naised ja perekonnad saadavad nuttes ärasõitjaid. Enamus taksodest on mobiliseeritud. Ülejäänud autodel on meesautojuhid osaliselt asendatud naistega.''
''6) Eestlased saatsid Paldiski lähedal asuvale [[Väike-Pakri]] saarele mitu kasti relvi.''
 
''7) Tagavaraohvitseride ja reameeste mobiliseerimisest – täna Balti laevastiku staabiülem küsis [[Eesti merejõududemerejõud]]ude juhatajalt [[Johannes Santpank|Santpankilt]], viimane, olles selle küsimusega ootamatult tabatud, oli sunnitud seda tunnistama. Samuti tunnistas Poola ohvitseride viibimist Tallinnas ja võttis õigeks nende ülalpidamise Prantsuse rahadega.''
 
''8) On välja kuulutatud [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] kogunemine. Selle 40 tuhat liiget on olukorras, kus neid võib koondada mõne ööpäeva jooksul.''
 
''9) Kõik loetletud abinõud on suunatud vaieldamatult NSV Liidu vastu: üksikutest jutuajamistest saab teha järelduse, et Inglismaa ja Prantsusmaa nõuavad [[Balti Entente]]'ilt ühise armee loomist arvuga kuni 1 miljon meest.''<ref>[[Liivi Uuet]] ja [[Erich Kaup]]. Sotsialistliku revolutsiooni käsiraamat. Tammerraamat, 2011, lk. 285.</ref>
 
Samal päeval alustas Nõukogude Liit Eesti, [[Läti]] ja [[Leedu]] õhu- ja mereblokaadi. [[16. juuni]]l [[1940]] väitis Nõukogude Liit, et Eesti ei pea kinni vastastikustest lepingutest ning nõudis täiendavate väekontingentide maalelubamist ja nõukogudemeelse valitsuse ametisse seadmist. Eestile esitatud noodis öeldi:
58 418

muudatust