Fotograafia ajalugu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
68. rida:
===Kuivplaatmenetlus===
Märgplaatmenetlus tähendas fotograafias pöördepunkti, kuna see muutis fotod kättesaadavaks väga paljudele inimestele. Sellegipoolest polnud tegemist täiusliku meetodiga, peamiselt seetõttu, et kogu pildi tegemise protsessi jooksul plaati märjana hoida oli küllaltki tülikas. Paarikümne aasta jooksul üritati leida moodust, kuidas [[emulsioon]]i vähemalt paar päeva niiskena hoida. Katsetati selliste niiskustimavate ainetega nagu mesi, [[tanniin]], suhkur, tee, kohv, õlu ja vaarikasiirup; naljatades on seda aega fotoajaloos nimetatud ka „kulinaarseks perioodiks“. Soovitud tulemust aga ei saavutatud ja nii jõuti järeldusele, et tuleb leida vahend, mis seob emulsiooni nii, et plaati on võimalik säritada ka kuivana.<ref name=Gelatin> {{Cite web |last=Leggat |first=Robert |title=The introduction of gelatin |url=http://web.archive.org/web/20010418031648/http://www.rleggat.com/photohistory/history/gelatin.htm }}</ref>
Selleks vahendiks osutus [[želatiin]]. Želatiini soovitati kasutada tegelikult juba 1850. aastal, ent selle mõtte varjutas märgplaatmenetluse leiutamine. Aastal 1871 tuli želatiini kasutamise ideega uuesti välja inglane [[Richard Leach Maddox]] ja siis leidis mõte juba hulgaliselt huvilisi. Maddox kasutas hõbebromiidi želatiiniemulsioonis, ent esialgu osutus see protsess aeglasemaks kui kolloodiumi kasutamine. Mitmed tootjad jätkasid katsetamist ja aastal 1878 leiutas [[Charles Bennett]] kuivplaatmenetluse.<ref name=Gelatin/>
| |||