Saksimaa hertsogiriik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
75. rida:
''Sakside varasema ajaloo kohta enne ühendamist [[Saksa-Rooma riik]]i vaata [[Vana-Saksimaa]].''
==Vana Saksimaa hertsogkond==
* 804 – Saksimaa [[hertsogkond]] (loodud aastal 785, kui [[Widukind]] sai esimeseks [[Saksimaa hertsog]]iks), mis koosnes [[Engern]]ist, Vestfaalist, [[Ostfaal]]ist ja [[Nordalbingia]]st (tänapäeva [[Schleswig-Holstein]]), sai [[Frangi riik|Frangi riigi]] osaks.
* 852 – [[Liudolf (Saksi)|Liudolf]], Widukindi järglane ja esimene [[Ottoonid]]e ([[Saksi dünastia]]st), asutas [[Gandersheimi klooster|Gandersheimi kloostri]].
* 880 – [[Brun (Saksi)|Brun, Liudolfi poeg]], tapeti lahingus [[Viikingid|viikingitega]]. Tema noorem vend [[Otto I (Saksi)|Otto]] sai Saksimaa hertsogiks.
* 912 – [[Heinrich I (Saksa kuningas)|Heinrich, Otto poeg]], oli tema järglane Saksimaa hertsogina (912–936).
* 919 – Heinrich valiti [[Fritzlar]]is [[Saksimaa|Saksi]] ja Franki[[Frangimaa hertsogkond|Frangi]] vürstide ühisjõududega [[Saksa kuningas|Saksa kuningaks]] (919–936).
* 936 – Heinrichi poeg, [[Otto I (Saksa-Rooma keiser)|Otto I Suur]], krooniti [[Aachen]]is Saksa kuningaks. (936–973) ja kroonis end 962 Roomas [[Saksa-Rooma riik#Otto I valitsusaeg|Saksa-Rooma riigi]] [[Saksa-Rooma keiser|keisriks]] (962–973)
* 938 – [[Hermann Billung]] sai Saksimaa [[markkrahv]]iks (Vt. [[Billungid]]).
* 953 – [[Saksa kuningas]] [[Otto I (Saksa-Rooma keiser)|Otto I]] ülendas Hermann Billungi Saksimaa hertsogi kohusetäitjaks.
* 961 – [[Billungid|Billungite]] valitsusaja algus Saksimaa hertsogiriigis ([[961]]–[[1106]])
* 973 – [[Saksa-Rooma keiser]] Otto I suri Memlebenis; [[Otto II (Saksa-Rooma keiser)|Otto II]] sai keisriks. Hermann Billung suri [[Quedlinburg]]is; [[Bernhard I (Saksi)|Bernhard I Billung]] sai Saksimaa hertsogiks.
* 983 – Taanlaste ülestõus [[Hedeby]]s. [[Slaavlased|Slaavlaste]] ülestõus [[NordalbingiaNordalbingien]]sis. [[Otto III (Saksa-Rooma keiser)|Otto III]] sai keisriks.
* 1002 – [[Otto III (Saksa-Rooma keiser)|Otto III]]-nda surm tähistab [[Saksi dünastia]]st Saksa-Rooma keisrite lõppu.
* 1011 – Hertsog [[Bernhard I (Saksi)|Bernhard I Billung]] suri; tema poeg [[Bernhard II (Saksi)|Bernhard II]] sai hertsogiks.
* 1042 – [[Ordulf (Saksi)|Ordulf Billung]], Bernhard II poeg, abiellus [[Wulfhild]]iga, [[Taani kuningas|Taani]] ja [[Norra kuningas|Norra kuninga]] [[Magnus I (Norra)|Magnuse]] poolõega. [[Taanlased]] ja saksid võitlesid [[vendid]]e [[Vendi ristisõda|vastu]].
* 1059 – Ordulf Billung sai pärast oma isa surma Saksimaa hertsogiks.
* 1072 – [[Magnus (Saksi)|Magnus Billung]] sai Saksimaa hertsogiks.
* 1106 – Hertsog Magnus suri pärijateta, lõpetades [[Billungid|Billungi dünastia]]. Billungi territoorium sai osaks [[Welfid|Welfi]] ja [[Askaania dünastia|Askaania]] suguvõsade maadest. [[Lothar III (Saksa-Rooma keiser)|Lothar]] [[Süpplingenburg]]ist sai Saksimaa hertsogiks.
* 1112 – Saksa-Rooma keiser [[Heinrich V (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich V]] tegi, [[Ballenstedt]]i krahvi [[Adalbert II (Ballenstedt)|Adalbert II]] ja [[Meißeni markkrahvkond|Meißeni markkrahvi]] [[Otto I (Meißen)|Otto I]] tütre Adelheidi vanimast pojast [[Otto (Ballenstedt)|Otto von Ballenstedtist]] Saksimaa hertsogi.
* 1115 – [[Lothar III (Saksa-Rooma keiser)|Lothar von Supplinburgi]] võit Welfesholzi lahingus Heinrich V üle.
* 1125 – Lothar von Supplinburg valiti [[Saksa kuningas|Saksa kuningaks]] ja krooniti keisriks [[Lothar III (Saksa-Rooma keiser)|Lothar III]] nime all.
* 1137 – Lothari surm. [[Welfid|Welf]] [[Heinrich X Uhke]], [[Baieri hertsog]] aastast 1126, sai Saksimaa hertsogiks [[Heinrich II]] nime all.
* 1138 – Heinrich X püüdis saada kiningaksSaksa kuningaks, kuid edutult. [[Albrecht I (Brandenburg)|Albrecht Karu]] [[Askaania dünastiastdünastia]]st sai uueks Saksimaa hertsogiks.
* 1139 – Heinrich X surm.
* 1141 – Albrecht Karu astus tagasi.
* 1142 – Kuningas[[Saksa kuningas]] [[Konrad III (Saksa kuningas)|Konrad III]] andis hertsogitiitliSaksimaa Welfhertsogi tiitli [[Welfid]]e dünastiast [[Heinrich Lõvi]]le (Heinrich XII nime all). Heinrich Lõvi laiendas järk-järgult oma võimu üle Kirde-Saksamaa. Pärast ka [[Baieri hertsogkond|Baieri hertsogkonna]] omandamist ulatusid Heinrichi valdused rohkem kui kahe kolmandikuni Saksamaast, [[Alpid]]est kuni [[Põhjameri|Põhjamere]] ja [[Läänemeri|Läänemereni]] välja, tehes temast võimsaima valitseja [[Kesk-EuroopasEuroopa]]s.
*[[1147]] – Rooma paavsti [[Eugenius III]] poolt avaldatud [[bulla]]ga "Divina dispensatione" kuulutati välja ristisõja [[Läänemeri|Läänemere]] regiooni [[pagan]]atest [[slaavlased|slaavlaste]] vastu. [[1147]]. aastal [[vendide kuningas]] [[Nyklot]] alustud vasturünnakus sakside kätte langenud maade tagasisaamiseks piirasid saksi väed [[Anselm]] [[Havelburg]]ist, [[Meissen]]i [[Meißeni markkrahvkond|krahv]] [[Konrad Suur]], [[Brandenburgi mark|Brandenburg]]i [[Brandenburgi krahv|krahv]] [[Albrecht Karu]] koos [[Magdeburg]]i, [[Halberstadt]]i, [[Münster]]i, [[Merseburg]]i ja [[Määrimaa]] [[piiskop]]pidega juhtimisel vasturünnakus [[Dimin]]i kindlust.
*1180–1181 – kodusõda [[Baieri hertsogkond|Baieri]] ja Saksimaa hertsogi Heinrich Lõvi ja Saksa-Rooma keisri Friedrich Barbarossa vahel, Saksa-Rooma keiser [[Friedrich I Barbarossa]] ja tema liitlased, kellest paljud olid tema isapoolse nõbu hertsog Heinrich III Lõvi vasallid[[vasall]]id ja endised toetajad, lõid tedaHeinrich III Lõvi lõpuks. Saksa-Rooma keiser Friedrich I Barbarossa võttis Heinrich III Lõvilt tema Saksimaa ja Baieri hertsogkonnad.
*1182. Heinrich Lõvi ja tema naine [[Matilda Plantagenet|Mathilde]], [[Henry II]] ja [[Akvitaania Eleanor]]i tütar ning [[Richard I|Richard I Lõvisüdame]] õde, [[Stade]]st lahkusid eksiili [[Inglismaa kuningriik|Inglismaale]].
 
Friedrich I Barbarossa jaotas Saksimaa mitmeks tosinaks otse keisrile alluvaks territooriumiks, andes territooriumi sellele oma liitlasele, kes oli selle varem Heinrich Lõvilt või tema allesjäänud toetajalttoetajailt vallutanud.
 
==Noorem Saksimaa hertsogkond==