Alam-Lotring: erinevus redaktsioonide vahel

See tekkis endisest [[Kesk-Frangi riik|Kesk-Frangi]] [[Lotharingia]] riigist kuningas [[Lothar II (Lotring)|Lothar II]] ajal, kui loodi aastal 855. Lotharingia jagunes edasi 9. sajandi lõpu poole pärast taasühendamist [[Ludwig Noorem]]a ajal 880. aasta [[Ribemonti leping]]uga, ning pärast [[Ida-Frangi riik|Ida-Frangi]] kuninga [[Ludwig III Laps]]e surma aastal 911 ühendati see kuningas [[Charles III]] Lihtsameelse [[Lääne-Frangi riik|Lääne-Frangi riigiga]]. Siis moodustas see omaette hertsogkonna ja umbes aastal 925 kuulutas hertsog [[Giselbert, Lotringi hertsog|Giselbert]] truudust [[Saksa kuningas|Saksa kuningale]] [[Heinrich I (Saksa kuningas)|Heinrich I Linnupüüdjale]], tegu, mille vastu kuningas [[Rodolphe (Prantsusmaa)|Rodolphe]] võimetu oli. Sellest ajast alates jäi Lotharingia (või Lotring) Saksa [[hõimuhertsogkond|hõimuhertsogkonnaks]], mille piir Prantsusmaaga ei muutunud keskaja jooksul.

Aastal 959 jagas kuningas Heinrichi poeg hertsog [[Brun Suur]] Lotharingia kaheks hertsogkonnaks: Alam- ja [[Lotringi hertsogkond|Ülem-Lotringiks]] (või Alam- ja Ülem-Lotharingiaks) ja andis Monsi (Hainaut) krahvile [[Gottfried I, Alam-Lotringi hertsog|Gottfriedile]] Alam-Lotringi hertsogi tiitli. Gottfriedi maad olid põhjas ([[Rein]]i jõge pidi allpool), samas kui Ülem-Lotring oli lõunas (jõge pidi ülevalpool). Mõlemad hertsogkonnad moodustasid Bruni vanema venna, keiser [[Otto I (Saksa-Rooma keiser)|Otto I]] pooltaastalpoolt aastal 962 moodustatud [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] lääneosa.

Mõlemad Lotharingia hertsogkonnad võtsid seejärel väga erineva tee: pärast Gottfriedi poja, hertsog [[Richar, Alam-Lotringi hertsog|Richari]] surma valitses Alam-Lotringit keiser otse, kuni aastal 977 läänistas [[Otto II (Saksa-Rooma keiser)|Otto II]] selle [[Charles, Alam-Lotringi hertsog|Charles]]'ile, kuningas [[Lothar (Lääne-Frangi kuningas)|Lothari]] maapakku saadetud nooremale vennale. Alam- ja Ülem-Lotring olid taas kord lühidalt ühendatud [[Gotzelo I, Lotringi hertsog|Gotzelo I]] ajal aastatel 1033 - 1044. Pärast seda lagunes Alam hertsogkond kiiresti, samas Ülem-Lotring sai tuntuks kui lihtsalt ''Lotringi hertsogkond''.

Järgnevatel kümnenditel Alam-Lotringi hertsogkonna tähtsus kahanes ja oli peale selle mõjutatud konfliktist [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisri]] (1056–1106) [[Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich IV]] ja tema poja [[Heinrich V (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich V]] vahel: aastal 1100 läänistas Heinrich IV hertsogkonna Limburgi krahvile [[Heinrich I, Alam-Lotringi hertsog|Heinrichile]], kelle Heinrich V, olles sundinud oma isa troonist loobuma, kohe kukutas ja Louvaini krahvi [[Gottfried VI, Alam-Lotringi hertsog|Gottfried I]]-ga asendas.

Pärast hertsog [[Gottfried VIII, Alam-Lotringi hertsog|Gottfried VIII]] surma aastal 1190 päris tema poeg, [[Brabanti hertsogkond|Brabant]]i hertsog [[Heinrich I (Brabant)|Heinrich I]] hertsogitiitli keiser [[Heinrich VI (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich VI]] käsuga [[Schwäbisch Hall]]i Riigipäeval. Seeläbi kaotas Alam-Lotringi hertsogkond lõpuks oma territoriaalse võimu, samas kui keiserliku lääni jäänukit, mida haldasid [[Brabanti hertsogkond|Brabanti hertsogid]], kutsuti hiljem [[Lothier hertsog|Lothier hertsogkonnaks]] (või Lothryk).