Pfalzi kuurvürstkond: erinevus redaktsioonide vahel

 

=== Kuurvürstkond ===

1356. aasta kuldbullaga tunnistati Pfalz üheks ilmalikuks [[kuurvürst]]konnaks ja talle anti pärilik keisririigi ülemkammerhärra (saksa keeles ''Erztruchseß'', ladina keeles ''Archidapifer'') amet ning [[Frangimaa]], [[Švaabimaa]], [[Rein]]imaa ja Lõuna-Saksamaa [[riigivikaar]]i (''Reichsverweser'') amet. Sellest ajast alates oli Reini pfaltskrahv üldiselt tuntud kui Pfalzi kuurvürst (saksa keeles ''Kurfürst von der Pfalz'', ladina keeles ''Palatinus elector'').

 

 

Kui perekonna vanem haru aastal 1559 välja suri, läks kuurvürstkond vankumatule [[Kalvinism|kalvinistile]] [[Pfalz-Simmern|Simmerni]] [[Friedrich III (Pfalz)|Friedrich III-le]] ja Pfalzist sai üks suuremaid kalvinismi keskusi Euroopas, toetades kalvinistlikke mässe nii [[Holland]]is kui ka [[Prantsusmaa]]l.

=== Kolmekümneaastane sõda ===

{{vaata|Kolmekümneaastane sõda}}

 

[[Vestfaali rahu]]ga aastal 1648 taastati Alam-Pfalzis troonile Friedrich V poeg [[Karl I Ludwig (Pfalz)|Karl Ludwig]] ja talle anti ''uus'' kuurvürsti tiitel, milleks oli ka "Pfalzi kuurvürst", kuid vähem tähtis, kui teised kuurvürstid.

=== Hilisem ajalugu ===

Aastal 1685 suri Simmerni liin välja ja Pfalzi päris katoliiklasest [[Pfalz-Neuburg|Neuburgi]] pfaltskrahv [[Philipp Wilhelm (Pfalz)|Philipp Wilhelm]] (ka [[Jülichi hertsogkond|Jülichi]] ja [[Bergi hertsogkond|Bergi]] hertsog). [[Johann Wilhelm (Pfalz)|Johann Wilhelmi]] valitsemise ajal (1690-1716) viidi kuurvürsti residents Düsseldorfi, aastal 1718 toodi see tagasi [[Heidelberg]]i ja aastal 1720 viidi see [[Mannheim]]i.

Aastal 1742 päris Pfalzi Sulzbachi hertsog [[Karl Theodor (Pfalz ja Baieri)|Karl Theodor]]. Karl Theodor päris ka [[Baieri]] kuurvürstkonna, kui selle valitsev liin aastal 1777 hääbus. Pfalzi kuurvürsti tiitel ja võim liideti Baieri kuurvürstkonnaga, Karl Theodor ja tema pärijad säilitasid ainult ühe hääle ja Baieri kuurvürsti eelnevuse. Nad jätkasid tiitli "Reini pfaltskrahv" (saksa keles ''Pfalzgraf bei Rhein'', ladina keeles ''Comes Palatinus Rheni'') kasutamist.

 

 

=== Pfalzi kuurvürstid, 1356–1777 ===

[[1356. aasta kuldbulla]]ga tunnistati Pfalz üheks ilmalikuks [[kuurvürst]]konnaks ja talle anti pärilik keisririigi ülemkammerhärra (saksa keeles ''Erztruchseß'', ladina keeles ''Archidapifer'') amet ning [[Frangimaa]], [[Švaabimaa]], [[Rein]]imaa ja Lõuna-Saksamaa [[riigivikaar]]i (''Reichsverweser'') amet. Sellest ajast alates oli Reini pfaltskrahv üldiselt tuntud kui Pfalzi kuurvürst (saksa keeles ''Kurfürst von der Pfalz'', ladina keeles ''Palatinus elector''). Kuurvürsti amet oli juba varem eksisteerinud (näiteks valiti aastal 1257 kaks rivaalitsevat [[Saksa kuningas|Saksa kuningat]]: [[Richard Cornwallist]] ja [[Alfonso X]]), kuigi on raske määrata selle ameti täpset algust.

 

Alles pärast suuri taastamisi aastal 1815 taastati (Reini või Alam-)Pfalz, kuigi ilma igasuguse kuurvürstliku rollita enam, ühena siis kaheksast Baieri ringkonnast (provintsist). Pärast Teist maailmasõda võttis Ameerika sõjaväeline valitsus Saksamaal selle Baierilt ära ja pani kokku naaberterritooriumidega uue liidumaa Rhenania-Pfalzi (saksa: ''Rheinland-Pfalz'') moodustamiseks pealinnaga Mainzis. Rahvas - niipalju kui Pfalzi jagamine neid puudutas, tundes sügavat hooletussejätmise tunnet kauge Müncheni valitsuse poolt - kiitis selle hiljem rahvahääletusel heaks.

 

[[Kategooria:Baieri ajalugu]]

[[Kategooria:Saksa-Rooma riik]]