Laokohaõigus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
'''Laokohaõigus''' on [[keskaeg|keskajal]] mõnel [[linn]]al olnud õigus nõuda mingis kindlas suunas sõitvatelt [[kaupmees]]telt, et need oma kaupu selles linnas [[müük|müügiks]] pakuksid või linna veovahenditele ümber laadiksid.<ref name=EE>{{EE|12|279}}</ref>
 
Laokohaõiguse andis harilikult maaisand, agakuid näiteks [[Tallinn]], [[Riia]] ja [[Pärnu]] said [[Novgorod]]i laokohaõiguse [[Hansa liit|Hansa Liidult]].<ref name=EE/>
 
[[1561]] kinnitas [[Rootsi]] Tallinna privileegid, sealhulgas laokohaõiguse. Peale selle andis Rootsi [[Narva]]le kogu Venemaa-suunalise kaubanduse laokohaõiguse, mis kehtis [[Liivi sõda|Liivi sõja]] lõpuaastatel [[1581]]–[[1584|84]] ja aastast [[1643]]. [[1588]] sai [[Tartu]] [[Poola kuningas|Poola kuningalt]] [[Zygmunt III]]-lt [[Pihkva]] laokohaõiguse.<ref name=EE/>