Väike-Pärnu maantee: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
{{keeletoimeta}}
'''Väike-Pärnu maantee''' (saksa keeles ''Klein-Pernausche Strasse'') oli tänav [[Tallinn]]a [[Tallinna Kesklinn|kesklinnas]] [[Tõnismäe asum|Tõnismäe]] ja [[Tatari asum]]is, aastatel 1876<ref>[http://www.hirvesoo.ee/kodu/el/roosik/ylevaade.htm ARHITEKTUURIAJALOOLINE ÜLEVAADE], www.hirvesoo.ee (vaadatud 5. oktoober 2011)</ref>–1935. Tänapäeval kannab säilinud tänavaosa [[Sakala tänav (Tallinn)|Sakala tänav]]a nime.
[[Pilt:Estonia puiestee 11 endine Eestimaa Aadlike Krediidiühingu pangahoone 20101103 Ahsoous.JPG|pisi|Eestimaa Aadli Krediitkassa hoone Tallinnas, endine Väike-Pärnu mnt 1]]
[[Pilt:Finantsinspektsiooni hoone Sakala tänaval, 27. august 2011.jpg|pisi|Arhitekt [[Edgar Johan Kuusik]]u kavandatud hoone, endine Väike-Pärnu mnt 2]]
Tänav algas [[Eestimaa Aadli Krediitkassa]] pangahoone juurest, suundus lõunasse, ristudes [[Kentmanni tänav]]a, [[Tatari tänav]]a, paremalt poolt [[Väike-Roosikrantsi tänav]]a (tänapäeva [[Pärnu maantee]] osa kuni [[Vabaduse väljak]]uni), [[Ahju tänav]]a ning lõppes Suur-[[Roosikrantsi tänav]]a nurgal. Eestimaa Aadli Krediitkassa ja Estonia teatri juurest kuni [[Tartu maantee]]ni suunal ([[Kivisilla]]ni) viinud tänav kandis [[Väike-Tartu maantee]] nime.
 
Väike-Pärnu maantee algus nimetati ümber Sakala tänavaks, kui 1935. aastal{{lisa viide}} viidi läbi Tallinna kesklinna ([[Vabaduse väljakuväljak]]u ümberkorraldus ja põhiliste Tallinna magistraalteede moodustamine) ning senised Vana-Pärnu maantee äärsed ehitised (tänapäeva Pärnu maantee lõigul, [[Tõnismägi|Tõnismäest]]-Sakala tänavani) (1-2-korruselised puithooned) asendati kõrgehitistega, tänav tehti endisest 2-3 korda laiemaks.
Tänav algas [[Eestimaa Aadli Krediitkassa]] pangahoone juurest, suundus lõunasse, ristudes [[Kentmanni tänav]]a, [[Tatari tänav]]a, paremalt poolt [[Väike-Roosikrantsi tänav]]a (tänapäeva [[Pärnu maantee]] osa kuni [[Vabaduse väljak]]uni), [[Ahju tänav]]a ning lõppes Suur-[[Roosikrantsi tänav]]a nurgal. Eestimaa Aadli Krediitkassa ja Estonia teatri juurest kuni [[Tartu maantee]]ni ([[Kivisilla]]ni) viinud tänav kandis [[Väike-Tartu maantee]] nime.
 
Väike-Pärnu maantee algus nimetati ümber Sakala tänavaks, kui 1935. aastal{{lisa viide}} viidi läbi Tallinna kesklinna (Vabaduse väljaku ümberkorraldus ja põhiliste Tallinna magistraalteede moodustamine) ning senised Vana-Pärnu maantee äärsed ehitised (tänapäeva Pärnu maantee lõigul) (1-2-korruselised puithooned) asendati kõrgehitistega, tänav tehti endisest 2-3 korda laiemaks.
 
Selle ajani Väike-Pärnu maantee nurgalt alanud kitsas kõrvaltänav [[Väike-Roosikrantsi tänav|Väike-Roosikrantsi]], mis viis [[Vabaduse väljak]]ule ja Vabaduse väljakult, [[Tallinna Jaani kirik|Jaani kirik]]u juurest [[Viru väljak|Vene turule]] (tänapäeva Viru väljakule) suunduv [[Jaani tänav (Tallinn)|Jaani tänav]] nimetati pärast laiendamist ümber [[Pärnu maantee]]ks.
10. rida ⟶ 11. rida:
==Väike-Pärnu maantee hoonestus==
*Väike-Pärnu mnt 1 hoones asus [[Eestimaa Aadli Krediitkassa]] (tänapäeval aadressiga Estonia puiestee 11)
*Väike-Pärnu mnt 2, (Sakala 30) hoones asusid [[Maakrediidiselts]], [[Eesti Maapank (1926–1940)|Eesti Maapank]] ja [[Põllumeeste Keskpank]]. Arhitekt [[Edgar Johan Kuusik]] (tänapäeval aadressiga [[Sakala tänav]] 2/4) (1936)
*Väike-Pärnu mnt 3 hoones asus 1918. aasta lõpust [[Eesti Vabariigi Välisministeerium]]<ref>Eesti 90-aastane välisministeerium, Diplomaatia nr 64, Detsember 2008</ref>; Uut hoonet (tänapäeval aadressiga [[Sakala tänav]] 1/3) hakati ehitama 1938. aastal [[Edgar Johan Kuusik]]u projekti järgi Eesti ohvitseride keskkasiinoks, hoone ehitus peatati pärast 1940. aastat.
*Väike-Pärnu mnt 19a, [[Tallinna Linna Poeglaste Kommertskool]]i hoone (tänapäeval aadressiga Sakala tänav 21 (1907);
*Väike-Pärnu mnt 31, karskusühing "Valvaja" (tänapäeval aadressiga Pärnu maantee)
 
==Viited==
18. rida ⟶ 20. rida:
{{JÄRJESTA:Vana-Pärnu maantee}}
[[Kategooria:Tallinna tänavad]]
 
[[Kategooria:Tallinna endised tänavad]]