Liivi sõda: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) keelelist kohendamist |
|||
47. rida:
[[Pilt:Livonian war (1558-60) map.png|pisi|300px|[[Vene-Liivimaa sõda|Vene-Liivimaa sõja]] aegsed territooriumid]]
==Ettekäänded==
*[[Tartu maks]]: Tartu maksu on historiograafias nähtud ettekäändena sõja alustamiseks. Kuna Liivimaa ei
*[[Posvoli leping]]: [[1557]]. aastal sõlmivad [[Poola-Leedu]] ja [[Liivi ordu]] [[Koadjuutorivaenus]] lõpetava rahu, millega luuakse liit Venemaa vastu. See on aga vastuolus [[1554]]. aastal sõlmitud Liivi-Vene vaherahuleppega, mille kohaselt ei tohi Liivimaa Venemaa vastastes liitudes osaleda.
*Usk: Liivimaad takistab luterlik hereesia ning seetõttu on nad loobunud õigest usust. Järelikult on nende karistamine vältimatu.
78. rida:
[[1558]]. aasta jaanuaris saatis Ivan IV oma väed Liivimaad vallutama, kes kohtamata erilist vastupanu vallutasid pool Eestimaad, [[Paide piiramine (1558)|kuni Paideni]], sh [[Narva]] ja [[Tartu]]. Augustiks olid vallutatud ka [[Vastseliina linnus|Vastseliina]], [[Toolse linnus|Toolse]], [[Rakvere linnus|Rakvere]], [[Porkuni piiskopilinnus|Porkuni]] ja [[Laiuse ordulinnus|Laiuse]]. Need piirkonnad jäidki järgnenud sõjategevuse ajaks Moskva suurvürstiriigi võimu alla. [[Valmiera|Volmaris]] kogunes lõpuks Liivimaa kõrgemaid [[seisus]]i esindav [[Liivimaa maapäev]], kes otsustas siiski lõivu ära maksta, tsaar lükkas aga pakkumise tagasi.
Taani kuninga vahendusel sõlmiti Liivimaa ja
[[1559]]. aasta alguses alustasid vene väed uuesti sõjategevust ning jõudsid välja Tallinna ning Riia linna alla ning [[Kuramaa]]le jõudes välja [[Ida-Preisimaa]] ja [[Leedu suurvürstiriik|Leedu suurvürstiriigi]] piirile. [[1559]] valiti ordumeistriks Poola-sõbralik [[Gotthard Kettler]], kes üritas leida raha ja sõjaväge, et venelastele vastu hakata. Ta ründas Vene vägesid [[Rõngu]] all ning piiras Tartut ja Laiust. Sama aasta märtsis sõlmiti Taani vahendusel lühike [[vaherahu]].
[[Pilt:Sigismund II Augustus.PNG|pisi|left|[[Zygmunt II August]]. 1529. aastast [[Leedu suurvürst]] ja 1548. aastast [[personaalunioon]]i alusel Poola kuningriigi ning Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi valitseja. [[1569]]. aasta [[Lublini unioon]]i järel [[Poola-Leedu]] ühisriigi valitseja [[Poola kuningas|Poola kuningana]]]]
G. Kettler andis ordu valdused [[1560]]. aastal [[Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik|Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi]] kaitse alla. [[Saare-Lääne piiskoppide loend|Saare-Lääne piiskop]] [[Johannes V (Saare-Lääne piiskop)|Johannes V]] seevastu müüs 1559 oma valdused Taani kuningale [[Frederik II]]-le, too andis need üle oma vennale [[hertsog Magnus]]ele. [[1560]] algas taas sõjategevus. Vene väed vallutasid Preisimaal [[Saksa ordu]] keskuse [[Malbork]]i, Eestis sai aga orduvägi [[Härgmäe lahing]]us
Samal ajal kasvas [[maarahvas|maarahva]] seas pahameel, kuna kohalikud võimukandjad ei suutnud neile venelaste rüüsteretkede eest mingit kaitset organiseerida. Rahutused kulmineerusid [[1560]]. aastal Harju- ja Läänemaal [[Koluvere loss]]i piiramisega.
93. rida:
==Rootsi sõjategevus Poola valdustes==
Liivimaa ordumeistri Gotthard Kettleri poolt Liivimaa ordualade tunnistamisega Leedu protektoraadi all olevateks läksid endised [[Liivimaa ordu]] valdused Vana-Liivimaal [[Leedu suurvürst]]i valdusesse. Põhja-Eestis aga, Tallinna linn, [[Eestimaa rüütelkond|Harju-Viru ja Järvamaa rüütelkond]] tunnistasid maaisandana [[Rootsi kuningas|Rootsi kuningat]]. Leedu suurvürst reaalset võimu Põhja-Eestis ei teostanud ning valdustes valitsesid endised orduvasallid ([[mõisamehed]]). Keerulisi valdustesuhteid Eestimaal, tekitas ka Poola kuninga poolt Rootsi kuninga [[Erik XIV]] vennale [[Soome suurvürst]] [[Johan III|Johanile]], oma õega abiellumise puhul kaasvaraks antud endised ordulossid Liivimaal ([[Ruhja ordulinnus|Ruhja]], [[Asti ordulinnus|Asti]], [[Härgmäe ordulinnus|Härgmäe]], [[Trikata ordulinnus|Trikata]], [[Helme ordulinnus|Helme]] ja [[Karksi ordulinnus|Karksi]]). [[1562]]. aastal vallutasid rootslased
==Rootsi ning Taani ja Poola sõda==
{{vaata|Põhjamaade seitsmeaastane sõda}}
[[1563]]–[[1570]] sattusid omavahel sõjajalale ka Rootsi ning Taani ja Poola, see oli [[Põhjamaade Seitsmeaastane sõda]]. 1563 vallutasid rootslased [[Läänemaa]] ja
[[1569]]. aasta juulis saabus [[Tallinna laht]]e Taani ja Lübecki ühendatud laevastik, mis pommitas Tallinna reidilt linna 13 päeva jooksul ägedalt. Taanlased ja lüübeklased riisusid [[Tallinna sadam]]a täiesti tühjaks ja said sõjasaagiks enam kui 30 kaubalaeva. [[1570]]. aastal lõpetati sõda ning Johan III sõlmis rahu Taani kuningriigiga, Põhjamaade seitsmeaastase sõja tulemusena läks Taani käest Rootsi valdusesse Lääne-Eesti, kuid Taani valdusse jäi Saaremaa.
104. rida:
Moskva tsaaririigi peajõud olid suunatud Leedu vastu, kuhu kevadel 1562 suundusid sõjaretkele [[Smolensk]]isse koondatud Moskva väed, vojevoodide [[Ivan Vassiljevitš Šeremetjev]]i ja Ivan Vorontsovi juhtimisel, koos tatari tsareevitšitega "leedu aladele". Suvel 1562 tegi vürst [[Andrei Kurbski]] rüüsteretke [[Viciebsk]]i piirkonda. Rüüsteretke [[Mstsislau]] ja [[Lääne-Dvina]] aladele tegid Smolenskist, vürstid Pjotr ja Vassili Serebrjanõid ja Velikije Lukist Mihhail Prozorovski ja Mihhail Denisev. Vana-Liivimaal vallutasid Moskva väed [[Tarvastu ordulinnus|Tarvastu]] ja [[Põltsamaa ordulinnus|Põltsamaa]].
Leedu vägede
Moskva väed vallutasid [[Polotski piiramine|kahenädalase piiramise järel]] [[15. veebruar]]il [[1563]] strateegiliselt tähtsa [[Polotsk]]i, pärast seda algasid läbirääkimised Moskva ja Leedu vahel.
123. rida:
[[1570]]. aastal puhkes [[Kahekümneviieaastane sõda|sõda]] Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahel, pärast seda kui Ivan IV oli lasknud Rootsi troonile tõusnud [[Johan III]] saadikud vangistada. Liivimaal üritas Moskva tsaaririik rajada endast [[vasall]]isõltuvuses [[Liivimaa kuningriik]]i keskusega [[Põltsamaa]]l, kuhu Ivan IV kutsus troonile hertsog Magnuse, andes oma onupoja tütre Marija talle naiseks. Magnus, kes ei leidnud kohaliku rahva hulgas praktiliselt mingit toetust, piiras 1570–[[1571|71]] Vene väega [[Tallinna piiramine (1570–1571)|Tallinna]], kuid löödi tagasi. [[Tartu ajalugu|Vene-vastast ülestõusu üritati Tartus]], kuid ebaõnnestunult, linna sakslastest kodanikud [[küüditamine|küüditati]] Venemaale.
[[1573]]. aastal alustasid vene väed taas pealetungi ja vallutasid [[Paide piiramine (1573)|Paide]], [[1575]] Pärnu, [[1576]] Haapsalu. Maa rüüstati, rootslaste kätte jäi vaid Tallinn. 1575 ühines aga Rootsiga sõjas Moskva tsaaririigi vastu Poola, kus [[Poola kuningas|kuningaks]] oli tõusnud senine [[Transilvaania]] [[vürst]] [[Stefan Bátory]]. [[1577]] toimus suur Tallinna piiramine, kuid vene väed löödi tagasi. Tähtsat osa selles mängis [[Ivo Schenkenberg]]i [[maameeste lipkond]]. Samal ajal vallutas Ivan IV kogu Poola-Leedu käes olnud ala ning pööras tülli "Liivimaa kuningaga", kes oli sunnitud põgenema Poola aladele.
[[Rzeczpospolita]]-Rootsi ühendatud jõud osutusid siiski Moskva tsaaririigist tugevamaks, [[1578]] toimus sõjategevuses pööre, purustati venelaste vägi [[Võnnu lahing (1578)|Võnnu]] lähedal. 1580 vallutasid poola väed [[Pihkva]] ning Rootsi väed [[Pontus De la Gardie]] juhtimisel Paide, Rakvere ja Narva.
150. rida:
==Välislingid==
*[http://www.vostlit.info/Texts/Dokumenty/Skandinav/Sweden/Peregovory_1575/text.phtml?id=2427 ПРОТОКОЛ МИРНЫХ ПЕРЕГОВОРОВ 1575 Г.]
| |||