Ava peamenüü

Muudatused

resümee puudub
1154–1485 valitses Inglismaad viisteist Plantagenet'de monarhi. Dünastia vanem haru valitses [[Henry II]]-st kuni [[Richard II]] kukutamiseni 1399. aastal.
 
1166. aastal pöördus Iirimaal võimuvõitluses kaotanud [[Dermot MacMurrough]] abi saamiseks Hennry II poole, millega algas järk-järguline Inglise invasioon Iirimaale. [[Inglismaa kuningas|Inglismaa kuninga]], [[Anjou krahv]]i ja [[Normandia hertsog]]i [[Henry II]] valitsusajal (1154–1189) muutus Inglismaa kuningriik [[Euroopa]] üheks võimsamaks riigiks, jäädes alla vaid [[Friedrich Barbarossa]] [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigile]]. Henry käes oli peaaegu pool [[Prantsusmaa]]d, Normandia ja [[Akvitaania]], mis alates [[Plantagenetite dünastia]]sse kuuluva [[Henry II]] võimulesaamisest oli noile kuulunud.
[[13. sajand]]il ühendati kuningriigiga [[Wales]].
 
[[Inglismaa kuningas|Inglismaa kuninga]], [[Anjou krahv]]i ja [[Normandia hertsog]]i [[Henry II]] valitsusajal (1154–1189) muutus Inglismaa kuningriik [[Euroopa]] üheks võimsamaks riigiks, jäädes alla vaid [[Friedrich Barbarossa]] [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigile]]. Henry käes oli peaaegu pool [[Prantsusmaa]]d, Normandia ja [[Akvitaania]], mis alates [[Plantagenetite dünastia]]sse kuuluva [[Henry II]] võimulesaamisest oli noile kuulunud.
 
[[Prantsusmaa kuningas|Prantsusmaa kuninga]] [[Philippe II]] valitsusajal ([[1180]]–[[1223]]) õnnestus tal [[John Maata]] valitsusajal pärast [[Bouvinesi lahing]]u võitmist [[1214]]. aastal, kus prantslased võitsid inglasi ja Saksa-Rooma keisrit [[Otto IV (Saksa-Rooma keiser)|Otto IV]], piirata Inglise kuningate valdusi Euroopa mandril.
Kuningas (1199–1216) [[John Maata]] kinnitatud [[konstitutsiooniõigus]] [[Magna Carta]]l oli pikaajaline mõju [[riigiõigus]]e arengule, samast perioodist pärineb ka [[Inglismaa parlament|Inglismaa parlamendi]] institutsioon.
====Šotimaa vallutamine====
[[1296]]. aastal anastas Inglismaa kuningas [[Edward I]] [[Suurbritannia]] saare põhjaosas asuva [[Šotimaa]], kuid juba [[1297]]. aastal lõid šotlased [[William Wallace]]'i juhtimisel [[Stirling Bridge'i lahing]]us inglise vägesid. 1305. aastal alustasid šotlased Robert Bruce juhtimisel mässu Inglise võimu vastu Šotimaal ja [[1307]]. aastal Loudun Hillis ja [[1314]]. aastal lõid šotlased [[Bannockburni lahing]]us [[Robert Bruce]] juhtimisel inglasi, keda juhtis Inglismaa kuningas (1307–1327) [[Edward II]]. [[1316]]. aastal sai [[Iirimaa kuningas|Iirimaa kuningaks]] Robert Bruce'i vend [[Edward Bruce]]. [[13. sajand]]il ühendati kuningriigiga [[Wales]].
====Rooside sõda====
{{Vaata|Rooside sõda}}, ''[[Lancasteri dünastia]]'', ''[[Yorki dünastia]]''
 
1436–1441 vallutasid prantslased tagasi [[Île-de-France]]'i. 1451 vallutasid nad tagasi [[Bordeaux]], [[Cherbourg]]i ja [[Bayonne]]'i. Prantslased lõpetasid sõja 1453 [[Castilloni lahing]]uga, milles inglased kaotasid 4000 meest. Vaid [[Calais]] linn ja selle lähiümbrus jäi [[1559]]. aastani inglaste valdusse.
[[File:Atlas Cosmographicae (Mercator) 100.jpg|thumb|left|300px|Inglismaa kuningriigi ja Suurbritannia saare alad, Euroopa kaardil 1596. aastal. [[Gerardus Mercator]]i atlasest ''Atlas sive Cosmographicae Meditationes de Fabrica Mundi et Fabricati Fugura'']]
 
[[Pilt:Hans Holbein d. J. 049.jpg|thumb|Inglismaa kuningas (1509–1547) [[Henry VIII]] [[1537]]. aasta paiku]]
[[Pilt:Elizabeth1England.jpg|pisi|Inglismaa kuninganna (1558–1603) [[Elizabeth I]]]]
===Tudorite Inglismaa===
{{Vaata|Tudorid}} (1485–1603), ''[[Henry VII]] (1485–1509), [[Henry VIII]] (1509–1547), [[Edward VI]] (1547–1553), [[Mary I]] (1553–1558) [[Elizabeth I]] (1558–1603)''
 
====Henry VIII====
Inglismaa ja [[Iirimaa ajalugu|Iirimaa]] [[kuningas]] [[Henry VIII]] oli rahvusvahelistes suhetes tihti kaalukeeleks [[Prantsusmaa kuningriik‎|Prantsusmaa]] kuninga [[François I]] ja Saksa-Rooma riigi valitseja [[Karl V]] vahel, kes kumbki Mandri-Euroopas püüdsid oma mõjuvõimu kehtestada. Algul toetas Henry Karli, siis läks François poole üle (Prantsuse kuningas aitas tal üle saada ka [[reformatsioon]]iga tekkinud probleemidest), lõpuks aga sidus ta end taas Karliga, püüdes võita juurde valdusi Prantsusmaal.
====Reformatsioon====
{{Vaata|Reformatsioon}}, ''[[Protestantism]]'', ''[[Anglikaani kirik]]'', ''[[Westminster Abbey]]''
Inglismaa kuningas [[Henry VIII]] (1509–1547) ei pooldanud [[Martin Luther]]i õpetust, kuid pooldas reformatsiooni isiklikel põhjustel, kuna paavst keeldus lahutamast tema abielu. Inglismaal moodustas Henry VIII anglikaani kiriku – Inglise riigikiriku, mille pea oli kuningas. Kuninga ettepanekul keeldus [[Inglismaa parlament]] paavsti [[kuuria]]le makse tasumast, kirikupeaks kinnitati kuningas. Suleti kõik kloostrid, maad ja varad konfiskeeriti ja kirikuteenistus muudeti sisuliselt protestantlikuks ja ingliskeelseks.
 
===Inglise-Hispaania sõjad===
 
Järgnesid veel ka [[Inglise-Hispaania sõda (1625–1630)]], osana [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastaseste sõjast]] ja [[Inglise-Hispaania sõda (1654–1660)]].
 
===Elizabeth I===
Elizabeth I ajal muutus Inglismaa võimsaks mere- ning koloniaalriigiks ja kujunes lõplikult välja [[anglikaani kirik]]. Valitsemises oli Elizabeth mõõdukam, välispoliitikas ettevaatlik ning toetas vaid pooleldi rida ebaefektiivseid, halvasti varustatud sõjaretki Hollandisse, Prantsusmaale ja Iirimaale, sidus Hispaania [[Võitmatu Armaada]] purustamine [[1588]]. aastal tema nime igaveseks võiduga, mida sageli peetakse üheks suuremaks Inglismaa ajaloos. 20 valitsusaasta jooksul ülistati teda kui [[kuldajastu]] valitsejat ning see kujutelm püsib [[inglased|inglaste]] seas tänini. Elizabethi valitsusaega nimetatakse [[Elizabethi ajastu]]ks. Eelkõige tuntakse seda [[Inglise renessanssteater|Inglise draama]] poolest, mille kuulsaimad esindajad on [[William Shakespeare]] ja [[Christopher Marlowe]], ning Inglise meresõitjate poolest, keda esindab näiteks [[Francis Drake]].
 
===Inglise–Šoti personaalunioon===
[[1603]] suri lastetu [[Elizabeth I]] ning Inglismaa troonile tõusis James I nime all [[Šotimaa kuningas]] [[James VI]], mis tähendas, et Inglismaa ja [[Šotimaa kuningriik|Šotimaa]] moodustasid 1603. aastal [[personaalunioon]]i, mida kuningas hakkas nimetama [[Suurbritannia]]ks. Nii võiks James I teataval määral pidada esimeseks Suurbritannia kuningaks, kuid ametlikult jäid Inglismaa ja Šotimaa siiski eraldi riikideks ning nende juriidiline ühendamine toimus alles [[1707]]. aastal.
===Stuartite Inglismaa===
{{Vaata|Stuartid}}, ''[[James I (Inglismaa)|James I ja VI]] (1603–1625), [[Charles I (Inglismaa)|Charles I]] (1625–1649)''
53 325

muudatust