Redaktsioon: 28. oktoober 2014, kell 04:03 redigeeri Dexbot (arutelu \| kaastöö) 10 796 muudatust P Eemaldatud mall Link GA; keelelinkide äramärkimine nüüd Vikiandmetes ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 1. veebruar 2015, kell 20:14 redigeeri eemalda NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 131 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: [[Image:Kazimierz Jagiellonczyk.jpg\|thumb\|right\|Kazimierz IV]] '''Kazimierz IV''' ([[30. november]] [[1427]] – [[12. juuli]] [[1492]]) oli [[Jagelloonid]]e dünastiast [[Poola kuningriik\|Poola kuningriigi]] [[Poola kuningas\|kuningas]] [[1444]]/[[1447]]–1492 ja '''Kazimierase''' nime all [[Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik\|Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi]] [[Leedu suurvürst\|suurvürst]] [[1440]]–1492. {{Sisukord paremale}} ==Leedu suurvürstina== Kazimierz valiti Leedu suurvürstiks, kuna Leedu aadlikud tahtsid jätkata sidemete tugevdamist Poolaga ning eelmisel suurvürstil [[Žygimantas Kęstutaitis]]el polnud meessoost järglasi. Kazimierast peetakse viimaseks Leedu suurvürstiks, kes oskas [[leedu keel]]t. ~~Poola kuningaks sai ta oma venna [[Wladyslaw III]] hukkumise tõttu aastal 1444 sõjas türklastega. Ametlikult kuulutati ta Poola kuningaks küll alles 1447.~~▼ ==Poola kuningana== '''Kazimierz IV''' ([[30. november]] [[1427]] – [[12. juuli]] [[1492]]) oli [[Poola kuningas]] [[1444]]/[[1447]]–1492 ja '''Kazimierase''' nime all [[Leedu suurvürst]] [[1440]]–1492 [[Jagelloonid]]e dünastiast. Ta oli [[Władysław II Jagiello]] (Jogaila) noorim poeg. Poola kuningaks sai ta oma venna [[Wladyslaw III]] hukkumise tõttu aastal 1444 sõjas türklastega. Ametlikult kuulutati ta Poola kuningaks küll alles 1447. Kazimierz püüdis Poola kuningriiki ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriiki omavahel lähendada, kuid mitte liita. ▲Kazimierz valiti Leedu suurvürstiks, kuna Leedu aadlikud tahtsid jätkata sidemete tugevdamist Poolaga ning eelmisel suurvürstil [[Žygimantas Kęstutaitis]]el polnud meessoost järglasi. Kazimierast peetakse viimaseks Leedu suurvürstiks, kes oskas [[leedu keel]]t. Poola kuningaks sai ta oma venna [[Wladyslaw III]] hukkumise tõttu aastal 1444 sõjas türklastega. Ametlikult kuulutati ta Poola kuningaks küll alles 1447. ==Välispoliitika== Eriti aktiivselt toetas ta [[Moskva suurvürstiriik\|Moskva suurvürstiriigi]] vastast poliitikat, kus [[Moskva suurvürst]] [[Ivan III]] valitsemisajal ([[1462]]–[[1505]]) liidendati [[1478]]. aastal [[Novgorodi Vabariik]], [[1456]] sõlmiti Moskva ja [[Novgorodi vabariik\|Novgorodi vabariigi]] vahel leping, millega [[välispoliitika]] allutati Moskvale ja [[Moskva suurvürst]] sai endale kõrgeima kohtuvõimu. Kazimierz püüdis Leedu mõjuvõimule allutada nii [[Novgorodi vürstiriik\|Novgorodi]] kui ka [[Pihkva vürstiriik]]e. Kui Novgorod hakkas välismaalt, eriti [[Leedu suurvürst]]ilt kaitset otsima, pidas Moskva seda lepingu rikkumiseks ja tungis oma sõjaväega Novgorodimaale. [[1471]] toimunud [[Šeloni lahing]]us purustas Moskva suurvürsti [[Ivan III]] vägi Novgorodi [[maakaitsevägi\|maakaitseväe]]. [[1477]]. ja 1478. aastal rüüstasid Ivan III väed Novgorodimaad veel ja [[1478]]. aastal vallutas Ivan lõpuks Novgorodi ja Novgorodimaa sai osaks Moskva suurvürstiriigist. [[1485]]. aastal liideti Moskooviaga ka [[Tveri vürstiriik]]. [[Pilt:Jagiellon countries 1490.PNG\|pisi\|[[Poola kuningriik\|Poola kuningriigi]] ja [[Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik\|Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi]] maad pärast Vladislav II ehk [[Ulászló II]] valimist Ungari (1471) ja Böömimaa (1490) kuningaks. ]] ==Troonipärimine== Surres andis Kazimierz Poola trooni (1492–1501) oma vanemale pojale [[Jan I\|Jan Olbrachtile]], Leedu suurvürstiks (1492–1506) sai tolle noorem vend [[Aleksander (Poola kuningas)\|Aleksander]]. ~~Surres andis Kazimierz Poola trooni oma vanemale pojale [[Jan I\|Jan Olbrachtile]], Leedu suurvürstiks sai tolle noorem vend [[Aleksander (Poola kuningas)\|Aleksander]] (Aleksandras).~~ Kazimierzi kolmas poeg [[Ulászló II\|Vladislav]] oli selleks ajaks juba [[Böömimaa kuningas\|Böömi]] ja [[Ungari kuningas]] [[Ulászló II]], neljandast pojast [[Zygmunt I\|Zygmuntist]] sai hiljem (1506–1548) Poola kuningas ja Leedu suurvürst.▼ Kazimierz püüdis kahte riiki omavahel lähendada, kuid mitte liita. Eriti aktiivselt toetas ta [[Moskva suurvürstiriik\|Moskva suurvürstiriigi]] vastast poliitikat, püüdes Leedu mõjuvõimule allutada nii [[Novgorodi vürstiriik\|Novgorodi]] kui ka [[Pihkva vürstiriik\|Pihkva]] vürstiriike. ==Isiklikku ja järglased== ▲Surres andis Kazimierz Poola trooni oma vanemale pojale [[Jan I\|Jan Olbrachtile]], Leedu suurvürstiks sai tolle noorem vend [[Aleksander (Poola kuningas)\|Aleksander]] (Aleksandras). Kazimierzi kolmas poeg [[Ulászló II\|Vladislav]] oli selleks ajaks juba [[Böömimaa kuningas\|Böömi]] ja [[Ungari kuningas]], neljandast pojast [[Zygmunt I\|Zygmuntist]] sai hiljem Poola kuningas ja Leedu suurvürst. Kazimierz oli [[Władysław II Jagiello]] ja Olshanski Sofia noorim poeg, tema vanem vend [[Władysław III]] ([[1424]]–[[1444]]), oli [[Poola kuningas]] [[1434]]–[[1444]]; [[Ungari kuningas]] [[1440]]–1444. Kazimierz IV oli abielus Elisabeth von [[Habsburg]]iga, nende järglased; Vladislav (1456–1516), Böömimaa kuningas (1471–1516) ja Ungari kuningas (1490–1516) [[Ulászló II]], [[Jadwiga Jagellon]] (1457–1502) - abiellus [[Baieri hertsog]]i Georg Rikkaga, nende lapsed: [[Kazimierz Püha]] (1458–1484), Leedu, Poola ja nooruse [[kaitsepühak]] [[Jan I Olbracht]] (1459–1501), Poola kuningas, lapsi ei olnud [[Aleksander (Poola)]] (1461–1506), Leedu sv ja Poola kun, abiellus [[Ivan III]] tütrega, aga lapsi neil ei olnud [[Sophie Poolast]] (1465–1512), abiellus Brandenburg-Ansbachi markkrahv [[Friedrich II (Brandenburg-Ansbach)\|Friedrich II]]-ga [[Sigismund Vana]] (1467–1548), Poola-Leedu kuningas (1506–1548). ==Välislingid== [http://mdz10.bib-bvb.de/~db/bsb00000559/images/index.html?seite=499 Väljavõte Eestimaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust]

Kazimierz IV: erinevus redaktsioonide vahel