Boriss Godunov: erinevus redaktsioonide vahel

{{See artikkel| räägib tsaarist; Modest Mussorgski ooperi kohta vaata artiklit [[Boriss Godunov (ooper)]]}}

[[Pilt:Borisgodunov.jpg|thumb|Boriss Godunov]]

 

 

Boriss Godunovi on peetud üheks osavamaks ja võimekamaks poliitikuks ning intrigaaniks tsaari õukonnas. Kui Ivan IV suri, määranud ta Godunovi koos nelja teise bojaariga regentnõukoguna riiki valitsema, sest tema ainus elusolev poeg [[Fjodor I|Fjodor]] olnud vaimselt alaarenenud ja võimetu valitsema. Viimasel ajal on selles küll kaheldud, kuid kahtlemata saavutas Boriss Godunov pärast Ivani surma uue tsaari juures väga soodsa positsiooni, sest tema õde [[Irina Godunova]] oli Fjodori naine.

Aastal [[1591]] suri [[Uglitš]]is Ivan IV noorim poeg [[Dmitri Ivanovitš]]. Ta kukkunud noaga mängides [[langetõbi|langetõvehoos]] selle otsa. Dmitri ema süüdistas poisi surmas aga Moskva aadlikke, kes sealsamas tapeti. Pealinnast kohale saabunud uurimiskomisjon jõudis siiski järeldusele, et tõenäoliselt oligi tegemist õnnetusjuhtumiga. Ehkki Dmitri tapmises on hiljem tihti süüdistatud Godunovi, polnud see surm toona tema huvides, sest Fjodor oli temast endast tunduvalt noorem ja võis veel lapsi saada ning Dmitri kui tsaari kuuendast abielust sündinud laps polnud õigeusu kiriku seisukohalt ka seaduslik järeltulija (kirik tunnistas vaid kolme esimest abielu). Godunovi hakati Dmitri surmas laiemalt süüdistama alles siis, kui Godunov oli tsaariks saanud ning Venemaal puhkes näljahäda.

 

[[1598]]. aasta alguses suri Fjodor I meessoost järglaseta. Venemaal puhkes tõsine paanika, sest [[Rjurikovitšid|Rjurikovitšite]] meesliini väljasuremise järel polnud maal enam seaduslikku troonipärijat. Esialgu pakuti trooni nii [[hertsog Magnus]]e lesele Mariale (kes oli Ivan IV lähisugulane) kui ka [[1575]]–[[1576]] formaalselt Vene tsaariks olnud [[Simeon Bekbulatovitš]]ile. Kumbki neist poleks ilmselt osutunud kuigi heaks valikuks ning nõnda otsustati troon anda Boriss Godunovile kui kõige võimekamale riigitegelasele. Too keeldus esialgu pakkumisest, taandudes kloostrisse ja lastes mitmel saatkonnal end palumas käia. Ta pidi olema äärmiselt ettevaatlik, sest uue [[dünastia]] esimese valitsejana pidi tal olema võimalikult laialdane toetus. Nõnda võttis ta pakkumise vastu alles siis, kui kõik tähtsmad bojaarid ja kirikutegelased olid tema juures ära käinud. Tema kroonimise järel peeti kümnepäevane pidu ja rahvas vabastati aastaks maksudest, niisamuti vabastati kõik vangid.

Esialgu oli Godunovi valitsemine edukas: ta viis läbi läänelikke reforme, koondades Moskvasse Euroopa spetsialiste, ning püüdis edendada ka haridust. Kuid [[1601]]. aastal puhkes Venemaal (nagu ka mujal [[Ida-Euroopa]]s) suur näljahäda, mis kestis [[1603]]. aastani. Rahvas hakkas selles nägema Jumala karistust Godunovile, sest too olevat tapnud [[tsareevitš]] Dmitri. Hakati ootama ka päästjat, kes Godunovi kukutaks ning "õigluse" jalule seaks. Selleks sai [[Vale-Dmitri I|Vale-Dmitri]], kes [[Poola]]st välja ilmus ning kuulutama hakkas, et tema olevat Ivan IV ime läbi surmast pääsenud poeg. Vale-Dmitri populaarsus üha kasvas ning tõenäoliselt toetas tema tegevust ka [[Poola kuningas]] [[Zygmunt III]]. [[1605]]. aastal alustas Dmitri liikumist Moskva poole, ent sai Godunovi vägedelt lüüa. Kuid enne, kui Godunov võitu ära kasutada jõudis, suri ta ise ootamatult. Troonile sai tema poeg [[Fjodor II]], kes oli aga alaealine ning kaotas peagi koha Vale-Dmitrile.

 

 

{{algus}}

{{lõpp}}

[[Kategooria:Venemaa tsaarid|Godunov]]