Moskva vürstiriik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
19. rida:
</table>
'''Moskva vürstiriik''' (''Княжество Московское'') oli osastisvürsti ja hiljem vürsti[[riik]], mis asutati oletatavasti [[1276]]. aastal ja eksisteeris sellisena aastani [[1340]], mil [[Semjon Uhke]] sai Moskva [[suurvürst]]iks ning riik muundus [[Moskva Suurvürstiriik|Moskva Suurvürstiriigiks]]
== Ajalugu ==
Linna asustuse esmamainimese aastaks loetakse aastat [[1147]]<ref>[http://his95.narod.ru/doc00/mosk_1.htm Ipatjevi letopiss]</ref> ([[Bütsantsi ajaarvamise järgi|Baj]] 6655. aastal), kui [[Kiievi suurvürst]] [[Juri Dolgoruki]] pärast piirkonna vallutamist [[Novgorodi vürstiriik|Novgorodi vürstirii]]gilt, kutsus sinna oma venna {{kas|[[Severski]]}} vürsti [[Svjatoslav Vladimirovitš]]i kohtumisele, et tähistada nende poolt Moskva ja [[Smolensk]]i piirkonnas läbiviidud edukat sõjakäiku. 1156. alustati [[Moskva jõgi|Moskva]] ja [[Neglinka|Neglinnaja jõ]]e ühinemiskohale ühele 7-st Moskva kõrgendikule [[Borovitski kõrgendik]]ule kindlustatud linnuse ehitamist, millest kujunes aja jooksul välja Moskva vürstide residents - [[Moskva Kreml]]. Vaatamata linnuse rajamisele ei omandanud Moskva asustatud punktina suurt tähendust ning oli vaid üks kindlustatud punktidest [[Vladimiri-Suzdali vürstiriik|Vladimiri-Suzdali vürstiriigis]], mida juhtisid suurvürsti asehaldurid. Moskvat, kui haldusüksuse keskust on esmakordselt nimetatud 1276. aastal, kui see eraldati vaitsemiseks [[Daniil Aleksandrovitš]]ile, [[Aleksander Nevski|Aleksander Jaroslavitši]] pojale.
Moskva vürstiriigi tähtsus tõusis alles pärast Vladimiri-Suzdali vürstiriigi osalisvürstiriigi [[vürst]]i [[Daniil Aleksandrovitš]]i, [[Aleksander Nevski|Aleksander Jaroslavitši]] poja valitsemisajal (1263–1303), kui [[1277]]. aastal Kuldhordi khaan kinnitas [[Moskva vürst]]i õigusi vürstiriigi valitsemisele. [[Juri Danilovitš]]i (''Юрий Данилович Московский'') valitsemisajal (1303–1325), liitis Moskva vürstiriigiga [[14. sajand]]i algul pärast järglasteta onupoja [[Joann Dmitrevitš]]i surma ühe vanima ning suuremat tähtsust omava Põhja-Venemaa linna [[Perejaslavl-Zalessk]]i ja [[Perejaslavli vürstiriik|Perejaslavli vürstiriigi]], vallutas [[Rjazani vürstiriik|Rjazani vürstiriigilt]] [[Kolomna]], saavutades nii kogu kontrolli üle kogu [[Moskva jõgi|Moskva jõe]]. Daniili poeg [[Juri Danilovitš]] (Juri III Danilovitš) vallutas [[1303]]. aastal juba [[Smolenski vürstirii|Smolenski vürstiriigilt]] [[Možaisk]]i piirkonna. Aastatel 1304–1328 toimusid vürstiriigi laienemiseks vallutussõjad Moskva ja [[Tveri vürstiriik|Tveri vürstiriigi]] vahel, mida juhtisid algselt Juri Danilovitš ja pärast tema surma ta vend [[Joann Danilovitš]] ehk [[Ivan Kalita]]. Pärilussõja aluseks oli pärast [[Vladimiri suurvürst]]i [[Andrei Aleksandrovitš]]i surma mõlema osapoole taotlused [[suurvürst]]i tiitlile, nii Moskva vürstiriigi vürsti Juri Danilovitši, kui ka tema onu tugeva [[Tveri vürst]]i Mihhail Jaroslavitši (''Михаил II Ярославович (Тверской)'') poolt, kellele pärilusjärgnevuse kohaselt, kui vanemale oleks pidanud minema suurvürsti tiitel. [[Kuldhord]]i khaan määras Vladimiri suurvürstiks Tveri Mihhail. [[1314]]. aastal sooritas Juri Danilovitš sõjakäigu [[Novgorodi vabariik|Novgorodi vabariigi]] vastu ning sundis novgorodlasi tunnistama end vürstina, 1318. aastal diplomaatilisi vahendeid kasutades õnnestus tal saavutada poolehoid uue khaani juures Kuldhordis ja ning abielluda Kuldhordi khaanitütrega ning saavutada, ka enda tunnistamist 1319. aastal Kuldhordi poolt Vladimiri suurvürstina, suurvürstiriigi uus pealinn oli [[Vladimir]]i linnas. Pärast senise Moskva vürsti Juri Danilovitši nimetamist Vladimiri suurvürstiks, määras ta Moskva vürstiriigi valitsejaks oma venna [[Joann Danilovitš]]i ehk [[Ivan Kalita]], kuid pärast [[1325]]. aastal Daniili ja Tveri vürsti Mihhaili poja Dmitri Mihhailovitši vahel toimunud järjekordset võitlust, mille käigus Dmitri tappis Daniili, viis Joann Danilovitš [[1327]]. aastal läbi karistuseks sõjakäigu Tveri vürstiriigi maadel ning määrati [[1328]]. aastal ustavuse eest [[mongoli-tatari]] Kuldhordile ka [[Vladimir]]i suurvürstiks. ▼
Moskva vürstiriigi tähtsus tõusis alles pärast Vladimiri-Suzdali vürstiriigi osalisvürstiriigi [[vürst]]i [[Daniil Aleksandrovitš]]i, [[Aleksander Nevski|Aleksander Jaroslavitši]] poja valitsemisajal (1263–1303), kui [[1277]]. aastal Kuldhordi khaan kinnitas [[Moskva vürst]]i õigusi vürstiriigi valitsemisele. [[Juri Danilovitš]]i (''Юрий Данилович Московский'') valitsemisajal (1303–1325), liitis Moskva vürstiriigiga [[14. sajand]]i algul pärast järglasteta onupoja [[Joann Dmitrevitš]]i surma ühe vanima ning suuremat tähtsust omava Põhja-Venemaa linna [[Pereslavl-Zalesski]] ja [[Perejaslavli vürstiriik|Perejaslavli vürstiriigi]], vallutas [[Rjazani vürstiriik|Rjazani vürstiriigilt]] [[Kolomna]], saavutades nii kogu kontrolli üle kogu [[Moskva jõgi|Moskva jõe]]. Daniili poeg [[Juri Danilovitš]] (Juri III Danilovitš) vallutas [[1303]]. aastal juba [[Smolenski vürstirii|Smolenski vürstiriigilt]] [[Možaisk]]i piirkonna.
Uue suurvürstiriigi ([[Moskva suurvürstiriik]]) pealinnaks määras [[Ivan I]] [[Moskva]] linna, samuti sai ka [[Vene Õigeusu Kirik]]u [[metropoliit|metropoliidi]] asukohaks [[Vladimir]]i linna asemel [[Moskva]]. ▼
▲
Pärast senise Moskva vürsti Juri Danilovitši nimetamist Vladimiri suurvürstiks, määras [[Kuldhord]]i [[Kuldhordi khaan|khaan]] (1312–1342), [[Uzbek-khaan]], Moskva vürstiriigi valitsejaks tema venna [[Joann Danilovitš]]i ehk [[Ivan Kalita]]. Pärast [[1325]]. aastal Daniili ja Tveri vürsti Mihhaili poja Dmitri Mihhailovitši vahel toimunud järjekordset võitlust, mille käigus Dmitri tappis Daniili, viis Joann Danilovitš [[1327]]. aastal läbi karistuseks sõjakäigu Tveri vürstiriigi maadel ning määrati [[1328]]. aastal ustavuse eest [[mongoli-tatari]] Kuldhordile ka [[Vladimir]]i suurvürstiks.
▲Uue suurvürstiriigi ([[Moskva suurvürstiriik]]) pealinnaks määras [[Ivan I]] [[Moskva]] linna, samuti sai ka [[Vene Õigeusu Kirik]]u [[metropoliit|metropoliidi]] asukohaks [[Vladimir]]i linna asemel [[Moskva]], kui metropoliit [[Pjotr (Kiievi metropoliit)|Pjotr]] viis [[1326]]. aastal [[Kiievi ja kogu Venemaa metropoliit|Kiievi ja kogu Venemaa metropoliidi]] [[residents]]i lõplikult üle [[Moskva suurvürstiriik]]i, [[Moskva suurvürst]]i kaitse alla..
===Moskva vürstiriigi vürstid ja valitsejad===▼
[[Vladimiri-Suzdali vürstiriik|Vladimiri-Suzdali vürsti]] poolt määratud asevalitsejad (1212–1363).
*umbes 1212–1217, Vladimir Vsevolodovitš
*1237–1238, Vladimir Jurjevitš
*[[1238]]. aastal toimus mongolite [[Kuldhord]]i rüüsteretked [[Vladimiri-Suzdali vürstiriik]]i;
*1238–1246, Jaroslav Vsevolodovitš
*1246–1248, Mihhail Jaroslavitš (''Михаил Ярославич Хоробрит'')
---
▲===Moskva vürstiriigi vürstid ja valitsejad===
*1263–1303, [[Daniil Aleksandrovitš]] [[Vladimiri suurvürst]]i [[Aleksander Nevski|Aleksander Jaroslavitši]] poeg, [[Moskva vürst]]
*1303–1325, [[Juri Danilovitš]], Moskva vürst
*1325–1340, [[Ivan Kalita]], Moskva vürst ja alates [[1328]]. aastast [[Moskva suurvürstiriik|Moskva]] [[Moskva suurvürst|suurvürst]].
{{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=||nimi=[[Moskva vürstiriik]]|aeg=|järgnev=[[Moskva suurvürstiriik]]}}
{{lõpp}}
==Viited==
| |||