Erinevus lehekülje "16. sajand Eestis" redaktsioonide vahel

resümee puudub
 
Nii keskaja lõpuks Eestis kui ka Vana-Liivimaa lõpuks on mõnikord peetud [[2. august]]il [[1560]] hilisemate Omuli ja Holdre mõisate vahelises metsas toimunud Härgmäe lahingut, mille käigus [[Vene]] väed purustasid Liivimaa ordu väliväed ning ordu lakkas sõjalise jõuna eksisteerimast. Juriidiliselt võttes on sobivamaks tärminiks peetud siiski [[1561]]. või [[1562]]. aastat, kuna selleks ajaks oli Põhja-Eesti alistunud Rootsile ja Liivi ordu [[Poola]]le, samas kui Põhja-Eesti oli läinud [[Rootsi]] ja Lääne-Eesti [[Taani]] võimu alla ning Ida-Eestit okupeerisid Vene väed.
 
==1561–1564==
1561. aasta sügisel vallutasid Rootsi väed ordule kuulunud [[Padise klooster|Padise kloostri]] ja [[1562]]. aasta [[Pärnu]] ja [[Paide]] linna.
[[File:Historical map of Estonia AD 1569.svg|pisi|Eesti alade jaotus 1569. aastal: Rootsi alad Põhja-[[Eesti]]s, Taani alad saartel ja [[Läänemaa]]l, Rzeczpospolita alad Lõuna- ja Kesk-Eestis, [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] alad [[Kagu-Eesti]]s]]
1561. aastal püüdis [[Moskva tsaar]] [[Ivan IV]] lahendada kujunenud poliitilist ja sõjalist olukorda diplomaatilisel teel püüdes abielluda järglasteta [[Jagelloonid]]e dünastia pealiinis viimase meessoost liikme [[Poola kuningas|Poola kuninga]] [[Zygmunt II August]]i õega. Läbirääkimised lõppesid tulemusteta 1561. aasta sügisel ja Liivimaal algas uuesti sõjategevus. 1561. aasta septembris vallutasid Poola väed Mikołaj Radziwiłłi juhtimisel pärast viiepäevast piiramist [[Tarvastu ordulinnus]]e, vastupealetungil Poola vägedele purustasid vürstid [[Vassili Glinski]] ja [[Pjotr Serebrjanõi]] aga Radziwilli väed Pärnu lähedal ning purustasid lõplikult Tarvastu ordulinnuse. 1562. aastal toimus sõjategevus Pihkva- ja Valgevenemaal: leedulased [[Opotška]] lähedal ja Moskva väed [[Leedu suurvürstiriik|Leedu suurvürstiriigis]], [[Vitebsk]]i, [[Orša]] juures.
 
1561. aastal sõlmisid Rootsi kuningas ja Moskva tsaar vaherahu 2 aastaks, mida 1563. aastal pikendati veel 7 aastaks.
 
[[1562]]. aastal abiellus [[Rootsi kuningas|Rootsi kuninga]] [[Erik XIV]] vend [[Soome hertsog]] [[Johan III]], [[Poola kuningas|Poola kuninga]] [[Zygmunt I|Zygmunt I Vana]] tütre [[Katarina Jagellonica]]ga. Poola kuningas [[Zygmunt II August]] kinkis õele kaasavaraks hertsog Johanile, Liivimaal asuvad lossid: Paide (mis oli juba selle ajal rootslaste valduses), [[Helme ordulinnus|Helme]], [[Karksi ordulinnus|Karski]], [[Ruhja ordulinnus|Ruhja]], [[Trikata ordulinnus|Trikata]] ja [[Härgmäe ordulinnus]]ed.
 
Erikule Johani iseseisvus ei meeldinud ja ta kutsus Johani Stockholmi. Johan III, kes valitses Soomet, ei täitnud Rootsi kuninga korraldust asuda tema poolel sõtta Poolaga ning anda valdus Liivimaal asuvate losside üle Rootsi kuninga vägedele, et vältida nende sattumist [[Vana-Liivimaa|Liivimaa]]l toimunud [[Liivi sõda|Liivi sõja]] käigus vene vägede kätte. Johan keeldus, käskis Erik XIV saadikud vangistada ja nõudis Soome aadlikelt usaldusvannet talle isiklikult, pärast Rootsi vägede poolset Abo piiramist, Johan III koos oma naisega [[Katarzyna Jagiellonka]]ga vahistati ja toimetati [[Stockholm]]i. 1563. aastal andis kuningas Erik XIV korralduse hõivata Johani linnused Eestimaal ning Rootsi väed hõivasid [[Karksi ordulinnus]]e.
[[Pilt:Erik XIV (1533-1577) Domenicus Verwildt.jpg|pisi|left|150px|[[Rootsi kuningas]] (1560–1568) [[Erik XIV]]]]
==Eestimaa uued valitsejad==
====Liivimaa kuningriik ====
{{Vaata|Liivimaa kuningriik}} ''1570–1577''
Liivimaa kuningriik koosnes [[Liivimaa kuningas|Liivimaa kuninga]] [[hertsog Magnus|Magnus]]e valdustest [[Põltsamaa]] ja [[Karksi]] ümbruses. Ambitsioonikas Magnus lootis, et kui Põhja-Eesti vallutatakse, liidetakse ka need alad tema võimu alla, kuid Põhja-Eesti vallutamine ebaõnnestus, sest Magnuse formaalsel juhtimisel toimunud ligi pool aastat kestnud Tallinna piiramine (1570-1571) lõppes edutult. Tema valdused [[Saaremaa]]l ja [[Kuramaa]]l (endine [[Kuramaa piiskopkond]]) kuningriigi valduste hulka ei loetud. Kuningriigi keskuseks oli Põltsamaa. Kuningriigi territoorium piirnes põhjasuunal Rootsi kroonile allunud territooriumitega, kagusuunas aga 1561. aastaks Vene tsaaririigi vägede poolt vallutatud Tartu linn [[Tartu piiramine (1558)|(1558)]], [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonna]] ja osa Liivi ordu territoorium, kus suuremal osal vallutatud alast kehtis Moskva tsaaririigi võim kuni [[1582]]. aastani. [[Hertsog Magnus]] kihlus ja abiellus 1573. aastal [[Vene tsaar]]i [[Ivan IV]] onupoja tütre
==Uuete valitsejate ümberjagamiskatsed==
1561. aasta sügisel vallutasid Rootsi väed ordule kuulunud [[Padise klooster|Padise kloostri]] ja [[1562]]. aasta [[Pärnu]] ja [[Paide]] linna.
 
1561. aastal püüdis [[Moskva tsaar]] [[Ivan IV]] lahendada kujunenud poliitilist ja sõjalist olukorda diplomaatilisel teel püüdes abielluda järglasteta [[Jagelloonid]]e dünastia pealiinis viimase meessoost liikme [[Poola kuningas|Poola kuninga]] [[Zygmunt II August]]i õega. Läbirääkimised lõppesid tulemusteta 1561. aasta sügisel ja Liivimaal algas uuesti sõjategevus. 1561. aasta septembris vallutasid Poola väed Mikołaj Radziwiłłi juhtimisel pärast viiepäevast piiramist [[Tarvastu ordulinnus]]e, vastupealetungil Poola vägedele purustasid vürstid [[Vassili Glinski]] ja [[Pjotr Serebrjanõi]] aga Radziwilli väed Pärnu lähedal ning purustasid lõplikult Tarvastu ordulinnuse. 1562. aastal toimus sõjategevus Pihkva- ja Valgevenemaal: leedulased [[Opotška]] lähedal ja Moskva väed [[Leedu suurvürstiriik|Leedu suurvürstiriigis]], [[Vitebsk]]i, [[Orša]] juures.
 
1561. aastal sõlmisid Rootsi kuningas ja Moskva tsaar vaherahu 2 aastaks, mida 1563. aastal pikendati veel 7 aastaks.
 
[[1562]]. aastal abiellus [[Rootsi kuningas|Rootsi kuninga]] [[Erik XIV]] vend [[Soome hertsog]] [[Johan III]], [[Poola kuningas|Poola kuninga]] [[Zygmunt I|Zygmunt I Vana]] tütre [[Katarina Jagellonica]]ga. Poola kuningas [[Zygmunt II August]] kinkis õele kaasavaraks hertsog Johanile, Liivimaal asuvad lossid: Paide (mis oli juba selle ajal rootslaste valduses), [[Helme ordulinnus|Helme]], [[Karksi ordulinnus|Karski]], [[Ruhja ordulinnus|Ruhja]], [[Trikata ordulinnus|Trikata]] ja [[Härgmäe ordulinnus]]ed.
 
Erikule Johani iseseisvus ei meeldinud ja ta kutsus Johani Stockholmi. Johan III, kes valitses Soomet, ei täitnud Rootsi kuninga korraldust asuda tema poolel sõtta Poolaga ning anda valdus Liivimaal asuvate losside üle Rootsi kuninga vägedele, et vältida nende sattumist [[Vana-Liivimaa|Liivimaa]]l toimunud [[Liivi sõda|Liivi sõja]] käigus vene vägede kätte. Johan keeldus, käskis Erik XIV saadikud vangistada ja nõudis Soome aadlikelt usaldusvannet talle isiklikult, pärast Rootsi vägede poolset Abo piiramist, Johan III koos oma naisega [[Katarzyna Jagiellonka]]ga vahistati ja toimetati [[Stockholm]]i. 1563. aastal andis kuningas Erik XIV korralduse hõivata Johani linnused Eestimaal ning Rootsi väed hõivasid [[Karksi ordulinnus]]e.
[[File:Historical map of Estonia AD 1569.svg|pisi|Eesti alade jaotus 1569. aastal: Rootsi alad Põhja-[[Eesti]]s, Taani alad saartel ja [[Läänemaa]]l, Rzeczpospolita alad Lõuna- ja Kesk-Eestis, [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] alad [[Kagu-Eesti]]s]]
===Põhjamaade seitsmeaastane sõda===
{{Vaata|Põhjamaade seitsmeaastane sõda}}
**[[28. november]] [[Vilniuse pakt]] (pacta subiectionis) – Liivi ordu ja Riia piiskop andsid end Poola kuninga kaitse alla
*[[1562]], [[3. märts]] – Lõppes [[Vana-Liivimaa]] eksistents. [[Gotthard Kettler]] loobus ametlikult ordumeistri tiitlist, saades [[Kuramaa ja Zemgale Hertsogiriik|Kuramaa ja Zemgale hertsogina]] Poola kuninga vasalliks.
*1563 – [[Kuressaare]] sai [[Hertsog Magnus]]elt linnaõigused
*[[1563]] – suri Riia peapiiskop [[Wilhelm von Hohenzollern]], [[1566]]. aastal likvideeriti lõplikult ka [[Riia peapiiskopkond]].
*[[1563]]–[[1570]] – [[Põhjamaade seitsmeaastane sõda]], mille lõpetas [[Stettini rahu]]
**1563 – rootslased vallutasid Läänemaa ja ka pool Saaremaast, endised Maasilinna foogtkonna alad, Hiiumaa
**[[1565]] – Poola teenistuses olnud Liivimaa [[mõisamehed]] vallutasid Pärnu ja taanlased Lihula.
**[[1569]] – Taani ja Lübecki ühendatud laevastik pommitas Tallinna
*[[1570]]–[[1595]] – [[Kahekümneviieaastane sõda]]
*[[1582]] – sõlmiti [[Rzeczpospolita]] ja [[Moskva suurvürstiriik|Moskva suurvürstiriigi]] vahel [[Jam-Zapolski vaherahu]]. Vaherahu sõlmiti kümneks aastaks ja sellega sai Moskva suurvürstiriik tagasi [[Velikije Luki]] ning teised Rzeczpospolita valduses olnud alad, kuid pidi Rzeczpospolitale loovutama [[Liivimaa]], [[Połack]]i ja [[Veliž]]i.
**[[1583]] – [[Pljussa vaherahu]], Moskva tsaaririigi ja Rootsi vahel
*1584 – Rootsi valdused Harju-, Viru-, Järva- ja Läänemaa ühendatakse provintsiks, mille nimeks saab [[Eestimaa hertsogkond]].
*[[1584]] – [[Valga]] sai [[Poola aeg|Poola võimu]] all [[Liivimaa hertsogkond|Liivimaa hertsogkonnas]] [[Võnnu vojevoodkond|Võnnu vojevoodkonnas]], [[linnaõigused]]
**[[1585]] – Pljussa vaherahu pikendamine 1590. aastani
* [[1589]] – kehtestatud [[Ordinatio Livoniae]] I määras pooled staarostiametitest poolakatele, pooled leedukatele. 1598. aastal vastu võetud Ordinatio Livoniae II määras kolmandiku staarostikohtadest kohalikule aadlile.
*[[1590]]–1595 – [[Vene-Rootsi sõda (1590–1595)|Vene-Rootsi sõja jätk]]
**[[1595]] – [[Täyssinä rahu]], Moskva tsaaririigi ja Rootsi vahel.
**1590 – [[Narva piiramine|Narva piiramised]]
*[[1595]] – [[Täyssinä rahu]], Moskva tsaaririigi ja Rootsi vahel.
 
{{commonskat|Estonia in the 16th century}}
56 790

muudatust