Pärdiklased: erinevus redaktsioonide vahel
Uus lehekülg: '{{Taxobox | color=#{{taxoboxi värvus|loomad}} | name = Pärdiklased ehk Vana Maailma ahvid | fossil_range = Alates Oligotseenist | image = Mandrillus sphinx portrait.j...' |
(Erinevus puudub)
|
Redaktsioon: 10. jaanuar 2015, kell 02:34
Pärdiklased ehk Vana Maailma ahvid on kõige liigirikkam sugukond esikloomaliste seltsis. Leida võib neid ahvilisi Aafrika subtroopilistes ja troopilistes vööndites, kohati ka Araabia poolsaarel, Indias, Kagu- ning Ida-Aasias. Berberi makaak on levinud ka Euroopa maailmajaos, Gibraltari saarel (suure tõenäosusega inimese poolt reintrodutseeritud). Fossiilide leiud on kinnitanud, et pärdiklasi on Euroopas leidunud varemgi. Enamik pärdiklastest on puueluviisilised, ent leidub ka maapinnal elutsevaid liike. Elutsevad nad kõiksugustes eriilmelistes elupaikades - savannis, põõsastikes, mangroovimetsades, poolkõrbetes ning kõrgmäestikes. Paljud Vana Maailma ahvid on kohastunud eluks koos inimesega, näiteks elavad linnades mitmed Aasia makaagid ning India languurid.
Pärdiklased | |
---|---|
Taksonoomia |
Süstemaatika
Pärdiklaste sugukond on jaotatud kahte alamsugukonda, mis omakorda mõlemad kahte triibusesse.
- Alamsugukond Cercopithecinae
- Triibus Papionini
- Triibus Cercopithecini
- Patad, Rohepärdikud jt
- Alamsugukond Colobinae
- Triibus Colobini
- Triibus Presbytini
- Languurid jt
Morfoloogilised iseärasused
Elupaigad
Eluviisid. Käitumine
Toit ja toitumine
Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |