Homoloogiline rida: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Alkanschmelzundsiedepunkt.svg|thumb|300px| [[Sulamistemperatuur]]i (sinine) ja [[keemistemperatuur]]i (violetne) muutus ''n''-[[alkaanid]]e homoloogililises reas.]]
'''Homoloogiline rida''' on samasse aineklassi kuuluvate sarnaste omaduste ja struktuuriga keemiliste ühendite rida, mille liikmed erinevad naaberliikmest mingi kindla struktuurielemendi võrra. [[orgaanilised ühendid|Orgaaniliste ühendite]] korral moodustavad homoloogilise rea sama aineklassi (sama [[funktsionaalrühm]]aga) ühendid, milles iga järgmine liige erineb eelmisest [[metüleenrühm]]a –CH<sub>2</sub>– võrra, harvem mõne muu rühma võrra. Näiteks [[alkaanid]]e homoloogilise rea üldvalemiga H(CH<sub>2</sub>)<sub>n</sub>CH<sub>3</sub> (kus n = 0,1,2,3,4…) moodustavad [[metaan]] CH<sub>4</sub>, [[etaan]] CH<sub>3</sub>–CH<sub>3</sub>, [[propaan]] CH<sub>3</sub>–CH<sub>2</sub>–CH<sub>3</sub>, [[butaan]] CH<sub>3</sub>CH<sub>2</sub>CH<sub>2</sub>CH<sub>3</sub> jne, mis erinevad naaberliikmest 14 [[molekulmass|massiühiku]], s.t. CH<sub>2</sub> võrra. Rea üksikut liiget nimetatakse '''homoloogiks'''.
 
Samamoodi kujunevad mitmesuguste [[funktsionaalrühm]]adega (need määravad ühendite klassi põhiomadused) ühendite homoloogilised read.
57. rida:
</table>
</center>
 
[[Metüleenrühm]] on see lüli, mille võrra erinevad üksteisest enamuse homoloogiliste ridade naaberliikmed. Tihti kasutatakse eesliidet "homo-", mis näitab, et tegu on võrdlusühendi homoloogiga. Seda kasutatakse [[triviaalnimetus]]es, näiteks [[homosidrunhape|homosidrunhappe]] molekulis on üks metüleenrühm (-CH<sub>2</sub>-) rohkem kui [[sidrunhape|sidrunhappe]] molekulis; samuti sisaldub [[Homoallüülne rühm|homoallüülses rühmas]] üks metüleenrühm rohkem kui [[allüülrühm]]as puhul.
 
Homoloogilises reas esineb ainete omaduste reeglipärane muutumine; seejuures võib esineda reeglipärasusest kõrvalekaldeid, mille põhjuseks on enamasti [[funktsionaalrühm]]adega seotud [[vesinikside]]mete moodustumine.